Olga Nukrus. Ants Lintner

Kolmikautorite ühisteos „Olga Nukrus“ pakub haruldast võimalust jälgida, kuidas erinevate käekirjadega autorid põimuvad ühte jutustusse, mille keskmes on pealtnäha lihtne, ent mitmetahuline lugu. Raamatu nimitegelane, Olga Nukrus, on noor naine, kelle elu kulg ja valikud avavad lugejale ukse 1930. aastate Eesti ühiskonda. Tegu pole pelgalt isikliku arengulooga, vaid ka sotsiaalse peegeldusega, milles väljendub ajastu arusaam naiseks olemisest, kohusetundest ja lootusest muutuste järele.

Romaani ülesehitus on klassikaliselt realistlik, sündmustik areneb järk-järgult ning keskendub peamiselt Olga sisemaailmale ja tema suhetele lähedastega. Kirjeldustes põimuvad sentimentaalsed hetked rahvusliku alatooniga, millele lisanduvad vaoshoitud psühholoogilised nüansid. Teose keelekasutus ja karakteriloome kannavad tugevat ajastu pitserit – sündmused kulgevad tasakaalukalt ning neid saadab arhailine, ent täpne kirjakeel. Kogu loole annab kaalu selle eetiline ja moraalne mõõde: Olga valikud ei ole lihtsad ega must-valged, vaid sageli kahe halva vahel. Lugeja ees rullub lahti mitte ainult ühe inimese elukäik, vaid ka tema ümbruse väärtushinnangute kompass.

Kolmest autorist on tuntuim Oskar Luts, keda eesti lugeja teab eelkõige kui „Kevade“ ja teiste Tootsi-lugude autorit. Tema kõrval on teose loomises osalenud ka Ants Lintner, proosakirjanik ja ajakirjanik, ning Olga Nukrus, kelle osalus teoses ulatub ilmselt autobiograafilise alge ja temanimelise tegelaskuju kaudu. See mitmehäälsus annab romaanile erilise tonaalsuse – lugeja võib tajuda erinevate kirjutajate nüansse ja maailmakäsitlusi, mis loovad rikkaliku, mitmetasandilise terviku. „Olga Nukrus“ on nii kirjanduslikult kui ka kultuuriajalooliselt tähelepanuväärne teos, millele tasub pilk heita ka tänapäeval.