Nukitsamees

Oskar Lutsu „Nukitsamees“ on armastatud lastejutustus, mis ühendab seiklusliku süžee, rahvaliku muinasjutuelemendi ja õrnalt kasvatava alatooni. Lugu algab sellega, et õde ja vend – Iti ja Kusti – eksivad metsas ning satuvad kummalisse metsamajja, kus elavad kuri Muri, isemoodi vanaeit ja väike sarvede ja harjastega poiss Nukitsamees. Lapsed on sunnitud metsas elama ja tegema rasket tööd, kuid nende siirus, headus ja visadus toovad loosse pöörde. Peagi tekib neil side ka metsiku Nukitsamehega, kelle käitumine ja olemus hakkavad muutuma, kui ta puutub kokku hoolivuse ja lahkusega.

Teos käsitleb vastandusi nagu mets ja kodu, metsikus ja inimlikkus, hirm ja julgus. Süžee arenedes muutub ilmseks, et kuigi väline keskkond võib olla hirmutav, suudavad lapsed säilitada oma sisemise headuse ja mõistlikkuse. Oluline roll on suhtumisel: Iti ja Kusti ei kohtu mitte ainult ohtudega, vaid ka uue maailmaga, kus neil tuleb langetada otsuseid ja jääda truuks iseendale. Lugu lõpeb lootusrikkalt – lapsed pääsevad koju ja ka Nukitsamees saab võimaluse kasvada päris poisiks, osana inimeste maailmast. Luts on osanud lapse silmade kaudu näidata keerulisi teemasid lihtsalt ja soojalt, jättes ruumi nii fantaasiale kui mõtiskluseks.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjandusklassik, kelle looming on jätnud sügava jälje rahvuslikku kirjanduspilti. Tuntud eeskätt teostega „Kevade“ ja „Suvi“, oli Luts osav nii realistliku kui ka muinasjutulise maailma looja. „Nukitsamees“, mis ilmus esmakordselt 1920ndatel, näitab tema võimet kirjutada lastele kaasahaaravalt ja mõistetavalt, säilitades samal ajal kirjandusliku kvaliteedi. Teosest on saanud osa Eesti kultuuriloost ning see elab edasi ka teatrilaval ja ekraniseeringus, olles tuttav mitmele põlvkonnale lugejatele ja vaatajatele.