Näidendid

Kogumik „Näidendid” koondab Oskar Lutsu lavatekste, mis pakuvad sissevaadet tema loomingu vähemtuntud, ent sisukasse tahku. Tuntud eeskätt „Kevade” autorina, osutus Luts oma näidendites sama osavaks eluolulise keelekasutuse ja rahvaliku huumori vahendajaks. Kogumikus leiduvad tekstid ulatuvad külateatrist inspireeritud väiksema vormiga lavastustest kuni suuremate, mitmevaatuseliste näidenditeni, mis peegeldavad autorile omast ühiskonna- ja inimesekujutust. Teemadering on lai: lisaks argielulistele suhetele ja humoorikatele külalugudele käsitletakse ka üksikisiku ja kogukonna pingevälja ning erinevaid väärtuskonflikte, mida toob kaasa ajastu muutumine.

Lutsu näidendites põimuvad dialoogid ladusalt tegevustikuga, pakkudes elavat keelekasutust ja loomulikku karakteriloome. Tema tegelaskujud on enamasti külatüübid, kelle kaudu antakse edasi nii ajastu vaimu kui ka autori endale omast nostalgiatunnet. Samas ei pelga Luts puudutada teravamaid teemasid – olgu selleks nooruse ja vanaduse konflikt, väärtushinnangute põrkumine või inimlik üksindus. Mitmetes näidendites on märgata tema tugevat sidet kodukandi eluoluga ning Luts jääb truuks oma põhimõttele kujutada inimest tema igapäevasuses, ilma liigse heroiseerimiseta. Lavatekstid on kirjutatud näiliselt lihtsas, ent väljendusrikkas laadis, mis sobib hästi rahvateatri traditsiooniga.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjanduse üks armastatumaid autoreid, keda seostatakse eeskätt idüllilise, ent elutruu noorusromaaniga. Tema loominguline ampluaa ulatus siiski kaugemale – lisaks proosale kirjutas ta ka mälestusi, ajaleheartikleid ning lavatekste. Lutsu näidendilooming peegeldab tema oskust tabada inimeste olemust läbi nalja ja traagika piiri. Kuigi neid teoseid esitatakse harvem kui tema proosakirjandust, kannavad nad sarnast maailmavaadet ja usku lihtsa inimese väärikusse. Tema näidendite lavastamine 20. sajandi keskpaiga rahvateatrites kinnitas Lutsu positsiooni kirjanikuna, kelle teosed olid loodud mitte üksnes lugemiseks, vaid ka esitamiseks ja kogemiseks.