Mälestusi

Oskar Lutsu „Mälestusi“ on autobiograafiline kogumik, milles autor meenutab oma lapsepõlve, noorusaega ja hilisemat elu Paunveres, Tartus ning mujal Eestis. Raamat koosneb lühematest episoodilistest peatükkidest, mis kujutavad argiseid olukordi, inimesi ja paiku, millest hiljem said ainest tema loomingule. Luts keskendub oma mälestustes peamiselt ajale enne Esimest maailmasõda, mil ühiskondlikud muutused olid alles tulemas, ning seetõttu on tema kirjeldused sageli kantud nostalgiast ja rahulikust, rahvalikust huumorist.

Luts ei püüa luua terviklikku elulugu, vaid esitab killukesi minevikust, vaadeldes neid läbi oma isikliku kogemuse ja meelelaadi. Tema tähelepanu keskmes on inimeste iseloomud, igapäevaelu pisiasjad, looduskeskkond ning rahvapärane kõnepruuk, mida ta talletab kirjandusliku tundlikkusega. Paljud tegelased ja seigad, mida lugeja tunneb Lutsu ilukirjanduslikest teostest, saavad siin oma tegeliku prototüübi või tausta. Näiteks „Kevade“ ja teiste Paunvere-lugude tegelaskujud on saanud inspiratsiooni just neist mälestustest ja isiklikest läbielamistest, mida autor siin lahti kirjutab.

Oskar Luts (1887–1953) oli üks armastatumaid Eesti proosakirjanikke, kelle loomingule on iseloomulik soe huumor, lihtne, rahvapärane keel ja tundlik suhtumine inimesesse. Tema kuulsaimaks teoseks on romaan „Kevade“, mille põhjal on loodud nii lavastusi kui filme. „Mälestusi“ eristub Lutsu teistest töödest selle poolest, et see on intiimsem ja vahetum pilk tema enda elule ja ajastule, mida ta armastas ning mille kadumist ta vaikse nukrusega tajus. See raamat on samal ajal nii ajaloodokument kui ka südamlik pilguheit Eesti kultuurilukku.