Mälestused 1. osa. Vanad teerajad. Talvised teed

Oskar Lutsu „Mälestused 1. osa. Vanad teerajad. Talvised teed” on autobiograafiline teos, mis heidab pilgu autori lapse- ja noorpõlve Tartus ja selle ümbruses. Raamat koosneb kahest osast – „Vanad teerajad” ja „Talvised teed” – milles Luts meenutab oma kodukohta, perekonda, kooliteed ja varajasi elukogemusi. Mäletamise kaudu kujuneb isiklikust eluloost omamoodi ajastu portree, milles peegelduvad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti argielu, väärtused ja inimestevahelised suhted. Tekstid on kirjutatud Lutsule omases muhedas ja tähelepanelikus laadis, ühendades nostalgiat, huumorit ja empaatiat.

„Vanad teerajad” keskendub lapsepõlve mälestustele Palamuse kandis ja Tartus, tuues esile nii pereelu kui ka esimesi kokkupuuteid kooli ja ühiskonnaga. „Talvised teed” jätkab jutustust hilisematest noorusaastatest, mil autor liigub laiemasse maailma, otsides oma kohta elus ja kirjanduses. Mõlemas osas on olulisel kohal loodus, aastaaegade vaheldumine ja väikelinna eluolustik, mis loob soojalt koduse, kuid samas eluliselt detailse tausta. Lutsu tähelepanekud on sageli elutargad, ent kirjutatud heatahtliku muigega, mis muudab ka raskemad teemad ligipääsetavaks ja inimlikuks.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjanduse klassik, keda tuntakse eeskätt romaanide „Kevade” ja „Suvi” autorina. Tema memuaarid on samavõrd hinnatud kui ilukirjanduslik looming, kuna need pakuvad vahetut ja siirast sissevaadet mitte ainult autori isiklikku ellu, vaid ka tema ajastu argipäeva ja vaimsesse õhkkonda. „Mälestused” kuuluvad tema hilisema loomingu olulisemate hulka, olles ühtaegu dokument ajast ja lüüriline tagasivaade möödunule, kus tavalistest hetkedest saab osa kollektiivsest mälust.