Ladina köök. Kuningakübar

“Ladina köök” ja “Kuningakübar” kuuluvad Oskar Lutsu mahukasse mälestustesarja, mida ta avaldas aastatel 1930–1941 kolmeteistkümnes köites. Need köited annavad värvika pildi Liivimaa apteekri argipäevast, mille kaudu peegeldub laiemalt tsaariaja lõpu olustik. Luts kirjeldab humoorikas, kuid sageli ka nukrameelses võtmes oma teekonda aastatel 1902–1910, liikudes läbi erinevate apteekide ja linnade. Päevikulaadsed ülestähendused kulgevad vabas vormis, meenutades pikaks hargnevat “jõgiromaani”, milles kõrvalepõiked, inimlikud detailid ja argised tähelepanekud sulanduvad üheks voolavaks tervikuks.

“Ladina köök” viib lugeja eelkõige Tartusse, kus Kivisilla apteek saab noore proviisori elukeskuseks. Tegevus liigub ka Narva Biedermanni apteeki, Tallinna Veneturu apteeki ning sõjaväeapteekidesse Holmis (Chelm) ja Peterburis. Luts põimib argised kirjeldused oma rännakute ja tööalaste kogemustega, lisades sinna omapärase huumori ja nostalgiaga vürtsitatud tähelepanekuid. “Kuningakübar” tähistab aga kroonuteenistust, mis kujunes Lutsule vältimatuks ja aeganõudvaks kohustuseks. Tema kirjeldustes saavad olustik, inimesed ja ametlik kord omamoodi satiiriliseks peegelduseks, kus kordamööda tõusevad esile nii koomilised juhtumised kui ka raskemad hetked. Kõige taustal jääb keskseks kiindumus Tartusse, mille nimi üksnes tekitab tal võõrsil olles härdaks muutunud tundeid.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjandusloos tuntud eeskätt “Kevade” autorina, kuid tema mälestustesarja loetakse sama väärtuslikuks pärandiks. Luts õppis apteekriks, töötas mitmel pool Eestis ja Venemaal ning ammutas just neist kogemustest ainest oma memuaarideks. Tema stiili iseloomustab vahetu, kõnekeelne väljenduslaad ja inimeste käitumise tähelepanelik jälgimine. Kuigi ta oli loomult tagasihoidlik, väljendub tema teostes soe huumor, südamlik iroonia ja oskus siduda argipäevased kogemused laiemasse ühiskondlikku pilti. Mälestuste kaudu avab Luts enda kõrval ka oma ajastu, muutes need köited väärtuslikuks lugemisvaraks nii kirjandushuvilisele kui ka kultuuriloolisele uurijale.