Kirjad Maariale. Harald teotseb

„Kirjad Maariale. Harald teotseb“ on kaheosaline Oskar Lutsu teos, millel on autobiograafiline ja satiiriline alatoon. Raamatu esimeses pooles, „Kirjad Maariale“, on tegemist väljamõeldud, ent emotsionaalselt laetud kirjavormis tekstidega, kus autor pöördub Maaria-nimelise naise poole. Need kirjad moodustavad poeetilise ja mõtlikult isikliku dialoogi, milles Luts väljendab oma tundeid, igatsust, enesekahtlustusi ja elu üle mõtisklemist. Kirjades põimuvad sentimentaalsus, keeleline tundlikkus ja vaikne iroonia, mis annab aimu kirjaniku sisemaailmast. Maaria ei ole siin niivõrd konkreetne isik, kuivõrd sümbol või sisevestluse adressaat, kelle kaudu autor mõtestab oma elu ja loomingut, kandes mõnikord allhoovusena ka üksindust ja hääbumise tunnet.

Teine osa, „Harald teotseb“, on lühilugude sari, mille keskmes on Lutsule omaselt pisut kohmakas ja koomiline, ent siiras tegelane Harald. Tema toimetamised, vääratused ja suured plaanid pakuvad lugejale lõbusaid, aga ka sümpaatseid hetki. Luts jälgib oma tegelast hea huumoritajuga, kuid mitte üleolevalt – pigem peitub neis stseenides mõistmine ja osavõtlikkus. Harald on väikekodanliku argireaalsuse kehastus, kelle väikesed mured ja rõõmud annavad aimu laiema ühiskondliku tausta varjunditest. Stiililiselt meenutab see osa Lutsu varasemaid humoristlikke jutte, ent küpsemas, rohkem elu näinud võtmes.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjandusklassik, keda tuntakse eeskätt armastatud „Kevade“ autorina, kuid tema loominguline haare ulatus kaugemale pelgalt noorusromantilistest teemadest. „Kirjad Maariale. Harald teotseb“ näitab Lutsu hilisemat, isiklikumat ja introspektiivsemat poolt, ühendades temas nii melanhoolse kirjaniku kui ka tähelepaneliku ja heatahtliku inimesetundja. Raamat sobib lugejale, kes soovib avastada Lutsu tundlikumat ja mõtisklevamat kirjutuslaadi, ent samas nautida ka tema vaimukat ja elulist huumorit.