Kevade. Pildikesi koolipõlvest

Oskar Lutsu teos „Kevade. Pildikesi koolipõlvest” kujutab väikese Eesti alevi ja selle ümbruse elu 19. sajandi lõpus. Loo keskmes on Paunvere kool, kus käib mitmekesine seltskond lapsi, igaüks oma iseloomu, murede ja unistustega. Lutsu jutustamislaad on elav ja dialoogirohke, tuues esile nii naljakaid kui ka tõsiseid hetki. Raamatus põimuvad koolitunnid, poisikeste ulakused ja esimeste sümpaatiate võrsumine, mille kaudu avaneb pilt toonase maaelu väärtustest ja olustikust. Lugu liigub episooditi, kus iga pildike annab edasi killu tegelaste kasvamisest ja omavahelistest suhetest.

Teoses kohtuvad lugejad selliste tegelastega nagu Toots, kelle energiat ja üleannetust on raske taltsutada, Arno, kes tuleb uude kooli ja toob loosse oma vaiksema, aga tähelepaneliku pilgu, ning Teele, kes suudab poiste sekka tuua tasakaalu ja mõistvust. Õpetaja Laur kehastab hariduse ja kannatlikkuse sümbolit, olles õpilastele nii juhendaja kui ka eeskuju. Lutsu loodud situatsioonid ja tegelaskujud on jäänud Eesti kultuurimällu, pakkudes äratundmist ka tänapäeva lugejale. Kuigi sündmused toimuvad kindlas ajas ja paigas, on neis käsitletud teemad – sõprus, töö ja mängu vahekord, täiskasvanuks saamise katsumused – ajatud.

Oskar Luts (1887–1953) oli eesti kirjanik ja dramaturg, kelle loomingus on keskne koht realistlikel ja humoorikatel kujutustel maaelust. „Kevade” on tema tuntuim teos, millele järgnesid „Suvi” ja „Sügis”, moodustades omamoodi sarja Paunvere lugudest. Lutsu keelekasutus ja tähelepanu detailidele teevad tema proosa kergesti loetavaks, samas sügavuti mõistetavaks. Teos on olnud inspiratsiooniks nii teatrilavastustele kui ka ikoonilisele mängufilmile, kinnistades selle koha Eesti kirjanduse ja kultuuri klassikas.