Kapsapää. Nali ühes vaatuses

Oskar Lutsu väike näidend „Kapsapää. Nali ühes vaatuses“ kuulub tema humoorikamate lavatekstide hulka. Tegemist on faksiimiletrükis avaldatud jandiga, mille tegevus toimub 1910. aastal ühes Eesti kõrvalises paigas, mida autor ise nimetab „pimedaks nurgaks“. Lugu on lihtne, kuid hoogne, tuginedes külakogukonna argistele juhtumustele ja värvikatele tegelaskujudele. Keskmesse asetatakse taluperemees Saamuel Pliuhkam koos oma perega, kelle igapäevaelu ja omavahelised suhted annavad ainest koomiliseks ja samas äratuntavaks lavapildiks.

Näidend on kirjutatud kerge huumoriga, mida Luts viljeles sageli oma proosas ja näitekirjanduses. Tekstis võib leida nii rahvalikke karaktereid kui ka olukordlikku nalja, mis toob esile inimeste nõrkused ja väiksemad-veidi suuremad veidrused. „Kapsapää“ ei paku üksnes naeru, vaid ka äratundmist, sest tegelaste käitumises peegelduvad toonase maaelu olustik ja inimlikud reaktsioonid. Ühes vaatuses kulgev süžee on selge ja tihedalt üles ehitatud, pakkudes publikule meelelahutuslikku elamust ja sobitudes hästi harrastusteatrite lavale.

Oskar Luts (1887–1953) on eesti kirjanduse klassik, kelle looming on jäänud rahva mällu eelkõige romaanide „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“ kaudu. Lisaks proosale tegeles ta ka näitekirjandusega, luues mitmeid jande ja lühinäidendeid, mida on mängitud nii kutselistel kui ka harrastuslavadel. Lutsu teostes põimuvad huumor, südamlikkus ja äratuntavad olustikupildid, mis teevad tema tegelaskujudest lausa arhetüübid. „Kapsapää“ on üks näide tema oskusest siduda argielu ja koomika, tuues lugeja ja vaataja ette lihtsa, kuid vaimuka loo, mis on jäänud väärtuslikuks osaks tema mitmekülgsest pärandist.