Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi. Kaks näidendit

„Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi. Kaks näidendit“ on vähetuntud, ent sisult iseloomulik kogumik Oskar Lutsu loomingust, mis koondab kahte lavateksti, milles peegelduvad autori filosoofilised ja mõtlikud arutlused elu, aja ja õnne üle. Erinevalt tema tuntumatest proosateostest, nagu „Kevade“ või „Suvi“, keskenduvad need näidendid rohkem ideede ja meeleolude edasiandmisele kui tegevusele. Tegelased on tihti allegoorilised või arhetüüpsed, nende dialoogid kannavad endas autori isiklikku maailmavaadet ja tunnetust ajast kui mööduvast, kuid tähenduslikust nähtusest.

Kogumiku esimene näidend „Aeg“ käsitleb inimese sisemist heitlust paratamatusega – aja kulgemisega, mis toob endaga nii muutused kui ka kaotused. Teine, „Õnn“, arutleb selle üle, mida tähendab olla tõeliselt rahul või täidetud. Mõlemas tekstis tuleb esile Lutsule omane leebe huumor ja keeleline täpsus, ent ka teatav nukrus, mis kumab läbi kogu hilisemast loomingust. Lavatekstid ei ole kirjutatud konkreetsele teatrilavale silmas pidades, vaid pigem mõtisklustena, mis sobivad ettelugemiseks või vaikseks kaasaelamiseks. Neis puudub suur sündmuste areng, ent need pakuvad mõtlemisainet elu sügavamate küsimuste üle.

Oskar Luts (1887–1953) on üks eesti kirjandusloo olulisemaid autoreid, keda tuntakse eelkõige tema nostalgilise ja rahvalähedase stiili poolest. Tema proosa on pälvinud armastust mitme põlvkonna lugejate seas, kuid vähem tuntud näidendite ja mõtiskluste kaudu avaneb Luts ka kui autor, kes otsib vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. „Aeg & õnn“ näitab teda kui tundlikku vaatlejat, kelle jaoks kirjandus ei olnud pelgalt meelelahutus, vaid ka vahend elu mõtestamiseks ja kuulaja või lugeja kaasamõtlemise ärgitamiseks.