Kolm naist. Viktooria 3. osa

Oskar Lõvi romaan „Kolm naist“ on kolmas osa sarjast „Viktooria“, mis jätkab nimitegelase elukäigu ja sisemise muutumise kujutamist. Selle osa keskmes on peategelase suhted kolme erineva naisega, kellest igaüks kehastab mingit eluetappi, emotsionaalset seisu või moraalset dilemmat. Lugu liigub ajaliselt ja ruumiliselt eri suundades, avades ühtaegu nii mineviku kui oleviku hetki, mis mõjutavad peategelase valikuid ja vaateid. Tekstis põimuvad intiimsed olukorrad ja üldinimlikud mõtisklused, mis teevad sellest romaanist mitte ainult armusuhete kirjeldamise, vaid ka psühholoogilise arengu loo.

Romaani tonaalsus on vahelduv – kohtab nii emotsionaalset pingestatust kui ka rahulikumat enesevaatlust. Lõvi keskendub detailsele sisemonoloogile ning kirjeldustele, mille kaudu avanevad tegelaste motiivid ja sisepinged. Iga naine, kellega peategelane kokku puutub, kujutab teatud kontrasti või täiendust tema enda olemusele, peegeldades tema katseid leida tähendust ja kuuluvust. Romaani ülesehitus on isikupärane, osalt fragmenteeritud, ent samas loogiliselt kulgev, võimaldades lugejal jälgida nii füüsilisi sündmusi kui ka tegelaste mõttelisi liikumisi. „Kolm naist“ ei esita romantilisi suhteid lihtsustatult, vaid toob välja nende keerukuse, sõltuvuse ja võimumängude varjundid.

Oskar Lõvi on eesti kirjanik, kelle loomingus on oluline koht inimese sisemaailma ja tundeväljade uurimisel. Tema tekstides on sageli autobiograafilisi jooni, ent need on põimitud ilukirjandusliku kujundikeelega, mis võimaldab isiklikul laieneda üldiseks. Sarja „Viktooria“ puhul on autor keskendunud peategelase kujunemisele läbi eluetappide, milles armastus, pettumus ja igatsus mängivad võtmerolli. „Kolm naist“ kujutab selle loo küpsemat faasi, kus senised kogemused hakkavad võtma tähendust ja tekitama küsimusi selle kohta, mis on tõeline ja mis pelk peegeldus kellegi teise ootustest või rollidest.