Kolm naist. Klaara 2. osa

Oskar Lõvi romaani „Kolm naist. Klaara“ teine osa jätkab triloogiat, mille keskmes on Jaan Järvalase elu ja tema suhetesse põimunud inimeste saatused. Sündmustik leiab aset 1930. ja 1940. aastate Eestimaal, kus Järvalase isiklikud valikud ja emotsionaalsed pinged hargnevad paralleelselt ajalooliste murrangutega. Teose tegevus taustal rullub lahti ülemaailmne majanduskriis, mille mõju ulatub Eestisse ja mõjutab nii elatustaset kui ühiskondlikku õhustikku. Järgnevate aastate jooksul tõusevad päevakorda vapsiliikumise aktiviseerumine, poliitilised pinged ning 1940. aasta okupatsioonide keerukas pärand.

Romaan ei keskendu üksnes ajaloo tähtsündmuste ümberjutustamisele, vaid annab suurema rõhu inimeste siseilma ja vaimse seisundi kujutamisele. Oskar Lõvi lähenemine on vaoshoitud ja samas isiklik – ta kujutab oma tegelasi ausalt, püüdmata neid idealiseerida või nende tegusid lihtsustada. Lõvi kirjeldab, kuidas argipäev, poliitilised valikud ja suhete dünaamika kujundavad eluolu ajal, mil ühiskond on sisemiselt pingestatud ja väärtushinnangud pidevas muutumises. Esimese Vene okupatsiooni ja sellele järgnenud Saksa võimu alguse taustal tõuseb esile küsimus inimese kohanemisvõimest ja väärikusest keerulistes oludes.

Oskar Lõvi (1931–2012) oli eesti kirjanik, kelle loomingus kohtuvad isiklik mälukogemus ja laiema ühiskondliku taustaga teemad. Tema romaanid on sageli tugevalt autobiograafilised, ühendades dokumentaalse täpsuse ja kirjandusliku läbitunnetatuse. „Kolm naist“ triloogia kuulub tema hilisemasse loomingusse ja pakub nii ajaloo kui psühholoogia huvilisele mõtestatud lugemiselamust. Teise osa puhul on eriliseks väärtuseks tegelastevaheliste suhete analüüs ja Eesti 20. sajandi keskpaiga sündmuste käsitlemine inimese sisemaailma kaudu.