Eesti rahvausundi maailmavaade

Oskar Looritsa raamat „Eesti rahvausundi maailmavaade” ilmus 1990. aastal kirjastuse Perioodika väljaandel. Tegemist on ühe tuntuma eesti folkloristi tööga, mis avab rahvausundi rikkaliku ja mitmekesise pärandi. Teos on kirjutatud esseistlikus laadis, mistõttu on see mõistetav ja haarav ka neile lugejatele, kes ei ole rahvaluule või etnograafia spetsialistid. Loorits käsitleb eestlaste kunagisi uskumusi ja kombeid, põimides teadusliku käsitluse elavate näidete ja jutustustega, mis annavad edasi meie esivanemate maailmapilti.

Teose sisu toob esile rahva arusaamad loodusest, hingest ja üleloomulikest jõududest. Loorits näitab, kuidas eestlaste maailmavaade oli tihedalt seotud igapäevaelu ja looduskeskkonnaga ning kuidas uskumused ja kombestik aitasid inimesel oma elu korrastada ja seletada nähtusi, mida teaduslikult ei osatud veel seletada. Raamatus on rohkelt kirjeldusi muistsetest tavadest, usundilistest ettekujutustest ja praktikast, mis ulatuvad igapäevastest kommetest pühade tähistamiseni. Samuti toob autor esile, kuidas need uskumused kajastuvad meie rahvalauludes ja muistendites.

Oskar Loorits (1900–1961) oli eesti folklorist ja usundiuurija, keda peetakse üheks rahvusliku vaimupärandi põhjalikumaks tundjaks. Ta töötas Tartu Ülikoolis ja juhtis Eesti Rahvaluule Arhiivi, kuid pärast Teise maailmasõja sündmusi jäi ta pagulusse Rootsis. Tema teadustöödes on kesksel kohal rahvausundi uurimine, eriti just eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste vaimne pärand. „Eesti rahvausundi maailmavaade” on eriline ka seetõttu, et see oli Looritsa esimene kodumaal ilmunud publikatsioon pärast Nõukogude okupatsiooni, tuues eesti lugejani taas tema pärandi, mis oli pikka aega kättesaamatu.