Apokriiva lood. Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde

„Apokriiva lood. Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde“ on kirjandusteadlase Oskar Kruusi koostatud kogumik, mis koondab esseelisi, kohati isegi anekdootlikke käsitlusi eesti kirjandusloost ning selle varjujäänud, kõrvalisi või vähetuntud tahke. Teose keskmes ei ole kirjandusklassikute teosed või ametlik kirjanduskanon, vaid selle kõrvale jäävad nähtused – n-ö apokriivad lood –, mis heidavad valgust akadeemilise kirjandusteaduse telgitagustele, suulisele pärimusele, väikestele kõrvalepõigetele ja unustusse vajunud detailidele. Autor vaatleb kirjandusloolisi isikuid ja sündmusi mitteametlikust vaatenurgast, püüdes esile tuua nii iroonilisi momente kui isiklikku inimlikkust, mis jääb sageli ametlike käsitluste taha varju.

Kruus põimib tekstidesse ajaloolisi tähelepanekuid, isiklikke meenutusi, kuulujutte ja poollegendaarseid episoode, mis kõik on seotud eesti kirjanduse või kirjandusteaduse arengulooga. Ta uurib näiteks kirjandusteadlaste omavahelisi suhteid, kirjandusinstitutsioonide tagamaid ning erinevaid mõttevoolusid, mis on mõjutanud eesti kirjandusteadust 20. sajandil. Teos ei püüagi olla kõikehõlmav ega süstemaatiline käsitlus, vaid pigem isiklik valik hetkedest ja inimestest, mis on autori meelest tähenduslikud, kuigi ametlikult kõrvalised. Selles peitub ka raamatu pealkirjas sisalduv paradoks – „apokriiva“ tähistab justkui kõrvalekallet kanoonilisest, ent samas omab omaenda tähendust ja mõju.

Oskar Kruus (sündinud 1929) on eesti kirjandusteadlane, esseist ja bibliograaf, kelle uurimistöö on hõlmanud mitmeid eesti kirjandusloo tahke, sh biograafilist kirjandust ja kriitika ajalugu. Tema tööle on iseloomulik faktitäpsus, ent samas elav stiil ning oskus siduda teaduslikku vaadet inimliku huumori ja empaatiaga. „Apokriiva lood“ peegeldab Kruusi soovi avardada kirjandusloo mõistmist, tuues nähtavale selle mitteametlikud kihistused ning inimese kirjandusteadusliku teksti taga.