De profundis

„De profundis” on Oscar Wilde’i mahukas kiri, mille ta kirjutas 1897. aastal Readingi vanglas oma endisele sõbrale ja armastatule lord Alfred Douglasile. Tekstis põimuvad isiklik pihtimus, süüdistused ja eneseanalüüs. Wilde vaatleb oma eluteed enne ja pärast vangistust, arutleb armastuse, reetmise ja kannatuse tähenduse üle ning püüab leida lepitust isiklike kaotustega. Kiri on kirjutatud sügava emotsionaalse pingega, mis peegeldab autori meeleheite ja vaimse muutumise hetki. Pealkiri pärineb ladinakeelsest psalmist „De profundis clamavi ad te, Domine” – „Sügavusest hüüan Sinu poole, Issand”.

Eesti keeles ilmus teos 1992. aastal Perioodika kirjastuse sarjas „Europeia”. Väljaande tõlkis Krista Kaer, eessõna kirjutas Lauri Leesi ja kujunduse autor oli Priit Rea. Raamat toob lugejani kogu kirja täies mahus ning säilitab selle kirjandusliku ja poeetilise rütmi. Eesti väljaanne järgib algteksti struktuuri, kus pikkades lõikudes vahelduvad enesekaitse ja sügavalt isiklikud mõtisklused. Teos sobitub sarja üldisesse eesmärki tutvustada eesti lugejale olulisi Euroopa kultuuri ja kirjanduse tekste.

Oscar Wilde (1854–1900) oli iiri päritolu ingliskeelne kirjanik, näitekirjanik ja esseist, keda tuntakse terava vaimukuse ja esteetilise maailmavaate poolest. Tema loomingus leidub nii satiirilisi näidendeid kui ka sügavalt isiklikke proosatekste. „De profundis” on üks tema kõige intiimsemaid ja enesesse süüvivaid teoseid, kirjutatud elu perioodil, mil ta oli avaliku hukkamõistu ja isikliku tragöödia keskmes. See kiri avab autori maailmavaadet uues valguses, pakkudes samal ajal olulist allikat Wilde’i elu ja mõttemaailma uurimiseks.