Kiri sündimata jäänud lapsele

Oriana Fallaci teos „Kiri sündimata jäänud lapsele” on sügavalt isiklik ja samas universaalne mõtisklus elu ja surma, ema ja lapse suhte ning naise valikute üle. Raamat on kirjutatud pihtimusliku kirjana veel sündimata lapsele, kus autor arutleb eksistentsiaalsete teemade, elu väärtuse ja valikute raskuse üle. See ei ole pelgalt lugu ühest naisest ja tema võimalikust emadusest, vaid laiemalt inimelu hapruse ja püsivuse käsitlus, mis puudutab lugejat olenemata tema isiklikust kogemusest. Teksti emotsionaalne laetus ja otsekohene toon teevad sellest sügavalt mõtlemapaneva lugemise.

Raamat ei varja vastuolusid ega kahtlusi, vaid toob need teravalt esile. Fallaci kõneleb korraga nii emaliku helluse kui ka intellektuaalse teravusega, seades küsimärgi alla ühiskonna ootused ja moraalinormid. Teos tõstatab küsimusi, millel ei pruugi olla üheseid vastuseid – kas elu mõte on alati enesestmõistetav, millal algab elu ja kuidas inimene suudab leppida surmaga kui paratamatusega. See on raamat, mis kõnetab oma otsekohesuse ja julgusega, sundides lugejat peatuma ja iseenda vaateid kaaluma.

Oriana Fallaci (1929–2006) oli Itaalia ajakirjanik ja kirjanik, keda tunti tema kompromissitu ja kartmatu stiili poolest. Ta kajastas mitmeid maailmasõlmpunkte ja intervjueeris oma karjääri jooksul paljusid mõjukaid riigijuhte. Tema looming ulatub sõjareportaažidest ja poliitilisest esseistikast sügavalt isiklike ja filosoofiliste teosteni, millest „Kiri sündimata jäänud lapsele” on üks tuntumaid. Fallaci oli kirjanik, kes ei kartnud esitada ebamugavaid küsimusi ja väljendada vastuolulisi seisukohti, ning just see on teinud temast ühe olulisema hääle 20. sajandi ajakirjanduses ja kirjanduses.