Oodates Bojangles'it

Olivier Bourdeaut’ romaan „Oodates Bojangles’it” on poeetiline ja tragikoomiline jutustus armastusest, vabadusest ja elu kergemeelsest pidamisest. Lugu on esitatud lapse vaatenurgast, kelle vanemad elavad väljaspool tavapäraseid norme, järgides oma rütmi ja reegleid, kus igapäevane reaalsus on allutatud fantaasiale, muusikale ja vabadusele. Nende elu keskpunktiks on Georges Brassensi ja Nina Simone’i laulud – eriti „Mr. Bojangles” –, mille saatel keerlevad tantsud, ootamatud reisid ja lõputu pidu. Kuid see maailm, mis on ehitatud kujutlusvõimele ja armastusele, hakkab tasapisi murenema, kui fantaasia ja tegelikkus enam koos eksisteerida ei suuda.

Romaani stiil on vaheldusrikas ja voolav, ühendades lapse lihtsakoelise ja siira jutustuse isa päevikukatketega, mis annavad sügavamad vihjed pereelu varjupoolele. Tekstis põimuvad helgus ja äng, mängulisus ja traagika, mistõttu mõjub teos ühtaegu lummavalt ja rahutukstegevalt. Pidev liikumine reaalsuse ja kujutluse piiril tekitab lugejas tunde, et ka tema peab valima, millisesse maailma ta usub. Laps, kelle kaudu lugu peamiselt kulgeb, ei mõista täielikult toimuvat, mistõttu jääb tema vaatenurk siiralt ilusaks, isegi kui sündmuste taustal avaneb süvenedes psüühiline haavatavus ja tasakaalu kaotus.

Olivier Bourdeaut on prantsuse kirjanik, kelle debüütromaan „Oodates Bojangles’it” saavutas ilmudes laialdase menu ja pälvis mitmeid kirjandusauhindu. Ta kirjutas teose lühikese ajaga ning selle lihtne ja emotsionaalne keel on pälvinud tunnustust kui värske hääl kaasaegses prantsuse kirjanduses. Bourdeaut’ lugu räägib armastuse ilu kõrval ka selle haprusest ning sellest, kuidas kujutlusvõime võib pakkuda pelgupaika – kuni see hakkab reaalsust lämmatama. Romaan on nii lüüriline kummardus elu kergusele kui ka vaikne hüvastijätt unistustele, mis jäävad päriselt ellu elamata.