Laulvad liivad

Olivia Saare luulekogus „Laulvad liivad“ koonduvad mõtlikkus, looduslähedus ja noore inimese sisekaemus. Kogu on mõeldud vanemale koolieale ning selle tekstid käsitlevad nooruki maailmataju kujunemist, tunnetuslikku küpsemist ja inimese suhet loodusesse. Luuletustes leidub nii argipäevaseid tähelepanekuid kui ka üldistavaid kujundeid, mis puudutavad inimese eksistentsi, igatsusi ja lootusi. Mitmed tekstid on vormiliselt lihtsad, ent sisult kihilised, pakkudes lugejale võimalust samastumiseks ja järelemõtlemiseks.

Teoses vahelduvad meeleolud, kuid korduvaks jooneks on looduse kujundite kaudu väljendatud tundemaailm. Saar kasutab sageli maastiku ja aastaaegade motiive, andes neile sümboolse mõõtme. Näiteks laulvad liivad, mida pealkiri esile toob, võivad tähendada midagi enamat kui pelgalt rannaliiva heli – need võivad olla vaiksed sosinad minevikust, mälestused või unistused, mida tuul taaselustab. Luulekogu pakub noorele lugejale võimaluse tegeleda oma identiteedi ja väärtuste otsingutega, jäädes samas esteetiliselt nauditavaks ja mõtteid äratavaks lugemiseks.

Olivia Saar (1934–2022) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja toimetaja, kelle looming ulatub nii lasteluulest proosani. Ta on avaldanud mitmeid lasteraamatuid ja noortele mõeldud teoseid, olles tuntud oma tundliku keelekasutuse ja selge kujundikeele poolest. Saare loomingus on keskne koht inimeseks olemise ja kasvamise teemadel, kusjuures tema tekstid on sageli kantud rahulikust, introspektiivsest hoiakust. „Laulvad liivad“ on üks neid teoseid, mis avab lugejale ukse vaimse süvenemise ja keelelise ilutunnetuse maailma.