Paha poiss

Olivia Goldsmithi romaan „Paha poiss“ toob lugeja ette elava ja värvika loo eneseleidmisest, kättemaksust ja ootamatult taasleitud usaldusest. Teose keskmes on Melody, naine, kes on kogu elu olnud pigem varjus kui tähelepanu keskpunktis. Kui tema kihlatu ootamatult pulmad tühistab ja seejärel kiiresti kellegi teisega abiellub, leiab Melody end eksistentsiaalsest tühimikust. Otsustades võtta elu enda kätesse, suundub ta muutuste teele, millest kujuneb mitmetahuline lugu armastusest, väljakutsetest ja isiklikust vabanemisest.

Romaan on üles ehitatud vahelduvate vaatenurkade ja hoogsa sündmustikuga. Melody, olles alguses haavatud ja ebakindel, kohtab peagi meest, kes kehastab kõike, mida ta varem on vältinud – halba poissi, ohtlikku, ettearvamatut ja samas võluvat. Nende suhe kujuneb ühtaegu kirglikuks ja segaseks, sundides peategelast astuma vastu oma hirmudele ja arusaamadele sellest, mida ta tõeliselt vajab. Taustaks on New Yorgi tormiline sotsiaalmaastik ja autorile omane teravmeelne dialoog, mis aitab kujundada tegelasi ja nende suhteid veenvaks ja meeldejäävaks.

Olivia Goldsmith (1949–2004) saavutas rahvusvahelise tuntuse romaaniga „Esimesed naised“, mis käsitles samuti naiste enesekehtestamist pärast reetmist. Tema looming keskendub sageli tugevatele naiskarakteritele, kes ületavad isiklikud ja ühiskondlikud piirid, et jõuda vabaduse ja rahuloluni. Goldsmithi stiil ühendab terava sotsiaalse tähelepanu, huumori ja emotsionaalse sügavuse, muutes tema teosed populaarseks nii meelelahutuseks kui ka peegeldusena kaasaegsest naiseks olemise kogemusest.