3 lugu. Huumorit piltides

Kogumik koondab kolm pildiloona esitatud juttu, milles tegevus liigub lihtsate ülesannete ja väikeste vääratuste kaudu selge alguse ja lõpu suunas. Teos avab esmalt loo Toomasest ja krahvist, kus käikudes ja pöörakutes tekivad arusaamatused ning lahenevad tegijate omavahelise kokkuleppe teel. Järgnev episood Operatsioon Mari seab fookusesse ettevõtmise, mille käigus pannakse paika rollid, kontrollitakse vahendeid ja korrigeeritakse plaani, kuni tulemus vastab eesmärgile. Viimases loos Karvane külaline tekib ootamatu olukord, mis nõuab kiiret kohanemist ja rahulikku tegutsemist. Raamat hoiab struktuuri, kus kaader juhatab kaadrit: paneel näitab tegevust, lühike repliik või heli loob rütmi, pildidetai­lid annavad vihje järgmise sammu suunas. Nii saab lugeja jälgida põhjuse ja tagajärje seoseid ning harjutada äratundmist, mis eristab olulise ebaolulisest.

Teos on mõeldud nooremale koolieale ja toimib kasutusloogikaga, mis toetab iseseisvat sirvimist ning ettelugemist. Pildikeel on kandev: tegelased tegutsevad selgelt eristuvates olukordades, taust osutab kohale ja ajale, esemed täidavad konkreetset otstarvet. Tekst ei hakka pilti dubleerima, vaid lisab suuna, mille abil saab paneelide seost mõista. Lood koonduvad neliku ümber, kuhu kuuluvad kirjutaja, tehnik, osav käsitööline ja loodust uuriv tegelane; igaühel on oma vaatenurk ja võte, mis aitab takistusi lahendada. Lugeja saab kogeda, kuidas plaan, kontroll ja parandus moodustavad töövoo: esmalt vaadatakse, mis käepärast on, siis tehakse valik, lõpuks korrigeeritakse viga. Selline ülesehitus loob rahuliku tempo, mis vähendab juhuslikkust ja õpetab tegema järjestikuseid otsuseid ilma liigse seletuseta. Korduvad motiivid hoiavad tervikut: tööriist, kaart, sõiduvahend, uksekell, mille järel tegevus liigub edasi ilma hüpeteta.

Olimar Kallas oli eesti koomiksikunstnik ja karikaturist, kelle tööd said tuntuks ajakirjades ilmunud pildiridade ning iseseisvate vihikute kaudu. Autor eelistas selget paneelipaigutust ja loogilist liikumist vasakult paremale, ülalt alla; pildis kandis jutustust tegevus, mitte ornament. Tema tegelased on äratuntava joonega, žest on ökonoomne ja sihitud ning lugu liigub alati konkreetse ülesande lahendamiseni. Kallase käekiri seob argise situatsiooni ja rahuliku huumori, kus nalja allikas ei ole tegelase üleolek, vaid töövõte, mis viib järelduseni. Selline hoiak kujundas tema raamatud ligipääsetavaks nooremale lugejale ja nende saatjatele: tekst pakub mõõduka toe, pilt näitab tööjärge. Raamatute püsiv väärtus seisneb selles, et need annavad valmis töökeele, millega saab kirjeldada ülesannet, tegevust ja tulemust ning kanda see loogika üle igapäevastesse olukordadesse.