Toit on tervis. Supid ja nende lisandid 4. osa
Toit on tervis. Supid ja nende lisandid 4. osa
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Loodus | 1938
- 51 lk | Pehmekaaneline | 178 x 228 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Olga Keski „Toit on tervis. Supid ja nende lisandid. 4. osa“ on sisutihe ja praktiline kokaraamat, mis koondab 1930. aastate Eesti toidukultuuris levinud supiretseptid koos selgitustega nende valmistamise ja serveerimise kohta. Raamat on üles ehitatud süsteemselt: esmalt käsitletakse lihasuppe – nende hulgas puljongipõhised, selged ja paksud supid –, seejärel taimesuppe, kus tähelepanu all on hooajalised ja kohaliku toorainega valmistatavad toidud. Eraldi osa on pühendatud magussuppidele, mis olid oma aja toidulaual märksa tavalisemad kui tänapäeval ning mille valmistamisel kasutati sageli kuivatatud puuvilju, marju ja mannatooteid.
Lisaks supile endale pöörab autor tähelepanu ka lisanditele – olgu selleks klimbid, kruubid, tangud, riis, makarontooted või eraldi valmistatud pannileivad ja saiakuubikud. Samuti antakse juhiseid, kuidas erinevaid koostisosi õigesti keeta ja töödelda, et saavutada soovitud maitse ja konsistents. Keski käsitlusviis on didaktiline, suunatud koduperenaisele või toitlustustöötajale, kes soovib pakkuda mitmekesist ja toekat einet. Tugev rõhuasetus on toidu toitainelisel väärtusel ja selle mõjul tervisele, mis kajastub ka raamatusarja pealkirjas „Toit on tervis“. Retseptid on lihtsalt sõnastatud ja mõeldud igapäevaseks kasutamiseks.
Olga Kesk oli Eesti toidukultuuri edendaja ja autor, kelle „Toit on tervis“ sarjas ilmunud köögiraamatud esindavad oma ajastu terviklikku ja õpetlikku lähenemist toitumisele. 1930. aastate Eestis, kus kodumajanduse ja tervisliku eluviisi propageerimine oli laialt levinud, täitis see sari olulist rolli toiduvalmistamise ja -teadlikkuse arendamisel. „Supid ja nende lisandid“ on neljas osa sarjast, mis käsitles toitu praktiliselt, ent mitte ainult kõhutäiteks – rõhk oli ka maitseelamusel ja rahvusliku toidulaua mitmekesistamisel. Teose väärtust tõstab selle kordustrükk faksiimileväljaandena 1993. aastal, mis näitab, et tegemist on jätkuvalt kasutatava ja kultuurilooliselt tähendusrikka allikaga.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
