Tšingis-Khaan on Ungern-Sternberg
Tšingis-Khaan on Ungern-Sternberg
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1997
- 63 lk | Pehmekaaneline | 135 x 205 mm
- ISBN: 998586820
- Keel: eestikeelne
„Tšingis-Khaan on Ungern-Sternberg. Näitemäng üheksas pildis kahe vaheajaga” on eesti kirjaniku Olev Remsu näidend, mis ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas kirjastuse Perioodika väljaandel 1997. aastal. Väljaanne kannab sarjanumbrit 35 ja on mahult 63 lehekülge. Kujunduse autor on Jüri Kaarma. Teos on kirjutatud üheksas pildis, mille vahel on kaks vaheaega, ning see põimib ajaloolisi ja legendaarseid motiive, tuues kokku kaks eri ajastute ja kultuuride tegelast – mongoli vallutaja Tšingis-Khaani ja Balti aadlikust sõjapealiku Roman von Ungern-Sternbergi. Loo tegevus ja dialoogid asetavad nad samasse mentaalsesse ruumi, uurides võimu olemust ja inimese seotust müütide ning ajaloo tõlgendustega.
Perioodikaväljaande kontekstis on tegemist ühe 1990. aastate teise poole omanäolisema eesti algupärase näidendiga, mis ilmus Loomingu Raamatukogus valdavalt tõlkekirjanduse kõrval. Teosel on ajaloolis-fantaasiapõhine laad, mis laseb tegelastel ja sündmustel liikuda nii dokumentaalse kui ka allegoorilise tasandi vahel. Remsu ühendab ajaloolised faktid ja kujutlusliku improvisatsiooni, andes lavastajale ja lugejale vabaduse tõlgendada tegelastevahelisi suhteid ja konfliktide tähendust. Näidendi struktuur ja ajastut ületavad kokkupuuted pakuvad mänguruumi nii poliitilistele vihjetele kui ka psühholoogilistele pingetele.
Olev Remsu (sündinud 1947) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist, kelle loomingusse kuuluvad romaanid, reisiraamatud, filmistsenaariumid ja näidendid. Tema tekstides on sageli esiplaanil terav ühiskonnakriitika, ajaloo ja tänapäeva põimimine ning satiiriline lähenemine. Remsu on tuntud kui autor, kes ei pelga provotseerida ja mängida piiripealsete teemadega, kasutades selleks nii realistlikku kui ka fantaasiaküllast kujundikeelt. „Tšingis-Khaan on Ungern-Sternberg” kinnitab tema huvi ajalooliste tegelaste ja võimu fenomeni loomingulise käsitlemise vastu.
