Supilinna armastajad

„Supilinna armastajad“ on Olev Remsu triloogia viimane osa, mille autor ise määratleb kui dokumentaalmuinasjuttu. Teos viib lugeja 1960.–1965. aastate Tartu Supilinna, kus elu on täis muutusi ja üleminekuid. Poisid, kelle lapsepõlv jäi varasematesse osadesse, on nüüdseks suureks kasvanud ning nende igapäevaelu toob kaasa uued väljakutsed ja kogemused. Raamat jätkab sama värvika ja detailirohke ajastupildi loomist nagu eellood „Supilinna poisid“ ja „Supilinna surmad“, andes Supilinnast mitmekihilise ja elava portree.

Sisuline rõhuasetus on inimeste suhetel, argielu nüanssidel ja sellel, kuidas ümbritsev ühiskondlik taust kujundab isiklikke lugusid. Armastuse ja sõpruse kõrval kerkivad esile ka valusamad teemad, nagu nooruse lõppemine, unistuste purunemine või nende ümbermõtestamine. Remsu sulest kujuneb Supilinn ruumiks, kus põimuvad ajalugu ja isiklikud mälestused, luues ühtaegu nii realistliku kui ka poeetilise käsitluse. Lugeja leiab sealt detailseid kirjeldusi, mis annavad edasi toonase elu lõhna, värvi ja rütmi.

Olev Remsu on eesti kirjanik, stsenarist ja esseist, kelle loomingus on olulisel kohal autobiograafilised ja dokumentaalsed jooned. Ta on tuntud kui põhjalik ja täpne ajastukujutaja, kelle teosed põimivad isiklikke kogemusi ning laiemat kultuuriloolist tausta. Remsu on viljelenud erinevaid žanre, kuid tema Supilinna-triloogia kuulub tema olulisemate tööde hulka, pakkudes nii ajaloolist ainest kui ka sügavalt isiklikku pilku lapsepõlve ja nooruse maailmale.