Juhan Liivi armastuse valu. Lühiromaan. Mälestusi sõjast Lätiga

Olev Remsu teos „Juhan Liivi armastuse valu. Lühiromaan. Mälestusi sõjast Lätiga“ ühendab endas kaks sisuliselt ja vormiliselt erinevat osa, mis peegeldavad autori huvi nii eesti kultuuriloo kui ka sotsiaalse ja poliitilise satiiri vastu. Lühiromaan Juhan Liivist keskendub tundliku ja haavatava poeedi isiklikule valule, eelkõige tema armastuse kogemusele. Liivi kuju ei esine siin mitte kui rahvuslik ikoon, vaid kui inimene, kelle sisemaailm on täis igatsust, hirmu ja üksindust. Remsu lähenemine on introspektiivne ja kaastundlik, uurides, kuidas armastus ja vaimsed raskused põimuvad ühe eesti luuletaja elus traagilisel moel.

Teose teine osa, „Mälestusi sõjast Lätiga“, on satiiriline ja hüperboolne pilguheit väljamõeldud konflikti, mis kujutab endast omamoodi groteskset peegeldust rahvuslikust identiteedist, piiride nihkumisest ja ajaloolise mälu kasutamisest. Remsu kasutab siin võõritusvõtteid, et mängida tõsiste teemadega nagu patriotism, sõjakus ja ajaloo heroiseerimine. Kujundlikkus, absurd ja iroonia loovad nihestatud vaate Eesti ja Läti suhetele, käsitledes naaberriikide vahelisi pingeid kui narratiivi, mida on lihtne politiseerida ja moonutada. Tekst ei paku üheselt mõistetavat tõlgendust, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema ja mõtestama.

Olev Remsu on eesti kirjanik, kelle loomingus põimuvad tihti ajalooline aine ja isiklik vaade, sageli läbi eksperimentaalse või satiirilise vormi. Tema teosed uurivad eestluse, mälu ja kultuuri kokkupuutepunkte, vältides mustvalgeid tõlgendusi ning rõhutades inimpsühholoogia keerukust. „Juhan Liivi armastuse valu. Lühiromaan. Mälestusi sõjast Lätiga“ on hea näide Remsu mitmekihilisest proosast, kus tõsine ja naljatoon, lüüriline ja satiiriline vaatenurk eksisteerivad üheskoos, moodustades ootamatu, ent kõnetava terviku.