Homne karikakar

Mis asi ei klappinud? Tähendab, mees ikkagi oli märganud, nüüd annab vastulöögi, võiks parem loengu taset tõsta, mitte oma arust mürgiselt sähvata. Jaa, Tigane ei luba end nöökida. Kasutab relvana tütart ja tema, Arturi toonaseid möödalaskmisi, seab tema eksimusil osavalt vingerdades tõde jalule. Tigane on ju harjunud sõdima, kirjandusajakirjade veergudel maadleb ta ilmast ilma inimestega, kes on julgenud kahelda tema seisukohtades. Muidugi, eksimusi peab karistama, ainult et kes on eksija kindlaksmääraja, kes on eksimuse suuruse mõõtja ja kes karistuse karmuse üle otsustaja, ah? Kas neid küsimusi esitab tema, Artur, endale selleks, et karistusist, nagu öeldakse, kõrvale hiilida? Jama!
Jaa, ta ei aima, kui kaugele on jõudnud uudis, et nad esimesel kursusel perekonnaseisuaktide büroos Jolliga abiellumisavaldust sikerdasid, tema seal blanketti täites õnnestunult haigutas ja kõhkles. Jolli ema muidugi teadis, aga vaevalt edasi rääkis, ammugi mitte Tigasele, naised hoidvat saladusi, liiati ema ja tütar. Ent sõna "väimees" riivas teda. Kas ikka riivas? Ei, ta ei usu, ta otsustab, et ei riivanud.