Haapsalu tragöödia. Erik Norrmani päevik 1. osa

Olev Remsu romaan „Haapsalu tragöödia. Erik Norrmani päevik“ avab mitmekihilise loo läbi päevikuvormis jutustuse, mille keskmes on Rootsi päritolu Erik Norrman – mees, kelle teekond viib ta Eestisse, Haapsallu, ajaloolisse ja samas unisesse kuurortlinna. Tegemist on sarja esimese osaga, milles autor kasutab vaheldumisi dokumentalistlikku ja ilukirjanduslikku stiili, andes päeviku kaudu edasi peategelase sisemonolooge, tähelepanekuid ja vaimseid rännakuid. Norrman on vaatleja – eemalseisev, kuid süvenenud –, kes püüab mõista ümbritsevat ühiskonda, selle ajalugu ja inimesi, kuid satub seejuures ise traagiliste sündmuste keerisesse.

Romaani sündmustik põimib omavahel isikliku draama ja laiemad sotsiaalsed ning kultuurilised pinged. Haapsalu kui tegevuspaik ei ole siin pelgalt taust, vaid eraldatud ja kihiline ruum, kus aeg liigub teisiti ja kus pinnale kerkivad nii linna saladused kui inimeste sisemised vastuolud. Erik Norrmani tähelepanekud ja emotsioonid kujundavad loo pingestatuks, milles aimub järk-järgult lähenev katastroof. Remsu kirjutamislaad on detailirohke, keeleliselt täpne ja psühholoogiliselt terav – ta ei paku kiiret lahendust, vaid laseb lugejal liikuda koos tegelasega, tunnetades tema võõristust ja tõmmet ühtaegu.

Olev Remsu on tuntud eesti proosakirjanik, esseist ja filmikriitik, kelle loomingus on oluline koht ajaloolisel teadvusel, identiteedil ja inimese suhestumisel keskkonnaga. „Haapsalu tragöödia“ märgib tema loomingus mõneti erandlikku pöördumist päevikuvormi ja väljastpoolt tuleva peategelase vaatenurga poole. See võimaldab autoril analüüsida Eesti ühiskonda uue pilguga, jättes samas alles talle omase emotsionaalse ja kultuuriteadliku sügavuse. Esimene osa sarjast loob tugeva aluse edasiseks arenguks, kujundades nii loo sisemise loogika kui ka meeleolu, mis ühendab intiimse enesevaatluse ja peidetud ühiskondliku traagika.