Ämblik ja kultuur

Olev Remsu romaan „Ämblik ja kultuur” on kirjutatud ajalehe Sirp 75. aastapäevaks ning kätkeb endas nii kirjanduslikku kui ka kultuuriloolist mõõdet. Autor seab eesmärgiks jäädvustada üht ajastut, mil eesti kultuuri loodi ja hinnati keerulistes ning sageli vastuolulistes tingimustes. Teos kujutab kultuurielu telgitaguseid, tuues lugejani arusaama sellest, kuidas kultuurileht sündis ja milliseid rolle täitsid inimesed, kes selle ümber tegutsesid. Raamat on ühtaegu mälestuslik ja fiktiivne, põimides endas tõestisündinud seiku ja autori loomingulisi lahendusi.

Romaani ülesehitus toetub tegelaste kaudu esitatud lugudele, kus autor on andnud prototüüpidest inspireeritud kujudele uusi jooni. Remsu rõhutab, et kuigi raamatus on äratuntavaid sündmusi, on ta teadlikult jälgi seganud, luues kirjandusliku terviku, mitte dokumentaalse ülestähenduse. Selline lähenemine annab loole vabaduse ja loob ühtaegu pinget – lugeja ei tea kunagi päriselt, kus lõpeb tegelikkus ja algab kirjanduslik mäng. Teose tuumaks on kultuur ise, selle loojad ja hindajad, ning nende vahelised pinged ja koostöö.

Olev Remsu (sündinud 1947) on eesti kirjanik, esseist ja ajakirjanik, kelle looming on ulatunud reisikirjadest ja esseedest romaanideni. Tema stiilile on iseloomulik ühiskondlik kriitilisus, ajalooline teadlikkus ja iroonia. Remsu on tuntud kui kultuuri- ja ajaloosündmuste kommenteerija, kes oma teostes seob faktilise ja ilukirjandusliku, et avada lugejale laiemat pilti Eesti ühiskonnast ja selle arengust. „Ämblik ja kultuur” haakub tema üldise püüdlusega jäädvustada ajalugu kirjandusliku vormi kaudu.