Rahvuskoondise kümme aastat. 1992-2002. Jalgpall

Olev Reimi koostatud „Rahvuskoondise kümme aastat. 1992–2002. Jalgpall“ on mahukas ülevaateteos, mis kajastab Eesti jalgpallikoondise taasloomise ja kujunemise esimest kümnendit pärast iseseisvuse taastamist. Raamat keskendub perioodile, mil Eesti jalgpall naasis rahvusvahelisele areenile, alustades nullist ja läbides mitmeid arenguetappe nii spordilise taseme kui ka organisatoorse ülesehituse osas. Teos käsitleb üksikasjalikult koondise mänge, koosseise, tulemusi ning tausta, pakkudes samas portreesid mängijatest ja treeneritest, kes selle kümnendi jooksul silma paistsid.

Iga aasta kohta antakse eraldi ülevaade, kus on kirjas kohtumiste tulemused, väravalööjad, treenerivahetused, turniiritabelid ja muu statistika. Lisaks ametlikele andmetele leiab raamatust ka reportaažilikke kirjeldusi, intervjuukatkeid ja toona aktuaalseid meediapeegeldusi, mis aitavad luua elavat pilti jalgpallikoondise argipäevast ja tähenduslikest hetkedest. Eriline rõhk on pandud rahvusvahelistele kohtumistele ning nende mõjule Eesti jalgpalli maine ja enesetunde kujunemisel. Teos ei piirdu vaid spordifaktidega, vaid annab edasi ka üldisema ühiskondliku konteksti, milles see sportlik taassünd aset leidis.

Olev Reim on spordiajakirjanik, kelle sulest on ilmunud mitmeid jalgpalliteemalisi kirjutisi. Tema käsitlusele on iseloomulik põhjalikkus, allikakriitiline lähenemine ja samas lugemissõbralik stiil, mis muudab raamatud ligipääsetavaks nii jalgpallihuvilistele kui ka ajaloo- või statistikahuvilistele. „Rahvuskoondise kümme aastat“ on oluline dokument ja mälestustekogu ajastust, mil Eesti jalgpall pidi ennast taas maailmale tõestama – raamat, mis jäädvustab sportliku järjepidevuse taastamise esimesed sammud ja nende taga seisnud inimeste panuse.