Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest

„Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest“ (2009) on kogumik, mis sisaldab ettekandeid Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsilt, kus käsitleti märtsiküüditamist kui osa Nõukogude repressiivpoliitikast. Teos esitab mitmeid teaduslikke ja analüütilisi lähenemisi sellele ajaloolisele sündmusele, tuues välja erinevad vaatenurgad ja uurimismeetodid. Ettekanded kajastavad märtsiküüditamise erinevaid aspekte ja selle mõju Eestile, pakkudes süvitsi minevat uurimistööd, mille eesmärk on mõista küüditamise mehhanisme, selle ettevalmistamist ja mõju Eesti ühiskonnale.

Kogumikus on esindatud erinevad teadlased, kes käsitlevad küüditamise erinevaid tahke: Aigi Rahi-Tamm analüüsib, kuidas „kulakukstegemine“ oli märtsiküüditamise ettevalmistav samm Tartumaa Äksi valla näitel, Lauri Frei uurib, kuidas määrati välja saadetavad isikud, Andres Kahar toob välja need, kes jäid küüditamata, ja Pearu Kuusk käsitleb ühe küüditamisšeloni teekonda Siberisse. Tõnu Tannberg uurib Eesti Kommunistliku Partei (EK(b)P) rolli küüditamistes, Meelis Saueauk käsitleb metsavendlust ja küüditamist Pärnumaa põhjaosas, Mati Mandel uurib märtsiküüditamist kui Eesti süüasi 1949–1952. Lisaks arutleb Olev Liivik küüditamise hirmu üle enne ja pärast 1949. aastat ning Hiljar Tammela uurib, kuidas represseeritud inimesed on mäletanud seda sündmust. Kogumiku viimane osa kajastab, kuidas Eesti Rahva Muuseum dokumenteeris repressioone ja nende mälestamist, tuues välja repressioonide mõju mälule ja sellele, kuidas inimesed seda mäletavad.

Kogumik „Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest“ pakub põhjalikku ja akadeemilist käsitlust küüditamise ajaloolisest, sotsiaalsest ja psühholoogilisest mõjust, tuues esile, kui keeruline ja tihti unustatud on see osa Eesti ajaloost. Teos on väärtuslik uurimistöö ressurss kõigile, kes on huvitatud Nõukogude Liidu repressiivpoliitika ja Eesti ajaloo süvitsi minevast uurimisest.