Kevade tee ekraanile

Olaf-Mihkel Klaasseni raamat „Kevade tee ekraanile“ on põhjalik ülevaade Oskar Lutsu klassikalise jutustuse „Kevad“ filmiversiooni valmimisest. Teos tutvustab lugejale, kuidas sündis üks eesti filmikunsti tähtsamaid teoseid, milliseid loomingulisi ja tehnilisi lahendusi tuli ette võtta, et tuua armastatud kirjandusteos ekraanile. Raamat ei piirdu üksnes filmivõtete kirjeldamisega, vaid avab ka kogu ettevalmistusprotsessi – stsenaariumi valmimisest ja näitlejate valikust kuni võttepaikade leidmise ning lavastustöö üksikasjadeni. Klaassen toob esile, kuidas režissöör ja filmigrupp püüdsid Lutsu loodud tegelasi ja miljööd võimalikult ehedalt edasi anda, jäädes truuks algmaterjali vaimule.

Teos annab lugejale ka tagasivaate kirjandusliku „Kevade“ mõjule ja tähtsusele Eesti kultuuris, näidates, miks just selle loo ekraniseerimine oli erilise tähendusega. Raamat kirjeldab näitlejate tööprotsessi, kostüümide ja dekoratsioonide loomist, samuti raskusi ja rõõme, mis kaasnesid võtteperioodiga. Nii tekib pilt filmitegemisest kui loomeprotsessist, milles osalesid paljud erinevate erialade inimesed. Klaassen toob välja ka toonased arutelud ja ootused, kuidas publik võiks filmi vastu võtta, sest tegemist oli ettevõtmisega, mis kandis rahvusliku kultuuriloo mõõdet. Teos toimib seega ühtaegu nii dokumentatsiooni kui ka mälestusena ühe olulise filmi sünnist.

Olaf-Mihkel Klaassen (1935–1991) oli eesti teatriloolane, kriitik ja publitsist, kes on kirjutanud mitmeid teoseid Eesti teatrikunsti ja lavastuste kohta. Tema käsitlused on tuntud põhjalikkuse ja süsteemsuse poolest, ühendades faktitäpsuse ja elava jutustamisviisi. „Kevade tee ekraanile“ näitab Klaasseni huvi filmikunsti ja selle seoste vastu kirjandusega, talletades ühe märgilise teose sünniloo tulevastele põlvkondadele. Raamat on väärtuslik nii filmihuvilistele kui ka kõigile, keda köidab eesti kirjanduse ja kino kokkupuutepunktide uurimine.