Eesti 1939-1940. Fakte, probleeme, meenutusi

Olaf Kuuli teos „Eesti 1939–1940. Fakte, probleeme, meenutusi“ on dokumentaalsetel allikatel ja isiklikel tähelepanekutel põhinev käsitlus ühest keerulisemast ja murrangulisemast perioodist Eesti lähiajaloos. Raamat keskendub sündmustele, mis eelnesid Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotusele ja Nõukogude Liidu okupatsioonile, vaadeldes nii poliitilisi kui ka ühiskondlikke protsesse, mis selleni viisid. Autor esitab sündmused kronoloogilises järjestuses, toetudes arhiivimaterjalidele, ametlikele dokumentidele ning osaliselt ka oma kogemustele, avades lugejale tolle aja sisepoliitilise ja välispoliitilise survekompleksi.

Teoses analüüsitakse kriitiliselt Eesti riigijuhtide valikuid ja võimalusi, tuues välja nii vastupanuvõimalused kui ka nende piiratus rahvusvahelises olukorras. Samuti käsitletakse 1939. aasta baaside lepingu mõju, Punaarmee Eestisse tulekut ja sellele järgnenud siseriiklikke muudatusi kuni 1940. aasta juunipöördeni ja anneksioonini. Kuuli lähenemine on pigem faktikeskne, kuid ta ei väldi ka probleemide ja vastuolude esiletõstmist, püüdes mõista, miks ja kuidas teatud otsused sündisid ning milline oli nende tegelik mõju. Lisatud meenutused ja tsitaadid loovad ajastule konkreetsema ja isiklikuma mõõtme.

Olaf Kuuli (1920–2007) oli eesti ajaloolane ja arhiivitöötaja, kes keskendus peamiselt Nõukogude okupatsiooni ja lähiajaloo uurimisele. Ta töötas aastakümneid Eesti NSV Riigiarhiivis ning oli üks neid uurijaid, kes suutis ka nõukogude ajal välja anda teaduslikult sisukaid ja allikatele toetuvaid käsitlusi. „Eesti 1939–1940“ on üks tema tuntumaid ja mõjukamaid teoseid, mis püüab dokumenteerida ja mõtestada üleminekut iseseisvalt riigilt okupeeritud alaks, säilitades samas teadusliku objektiivsuse ja ajaloolase vastutustunde.