Uusvenelaste naised

Oksana Robski romaan Uusvenelaste naised kujutab Moskva kõrgklassi naiste elu läbi ühe jutustajahääle, kes ise kuulub samasse keskkonda. Lugu on üles ehitatud päevikulaadses vormis, kus vahelduvad argielu kirjeldused, peegeldused sotsiaalsest positsioonist ja tähelepanekud inimestevaheliste suhete kohta. Keskne tegelane vaatleb oma elu ümbritsevas maailmas, kus materiaalne kindlustatus ei välista tühjust, üksindust ega pidevat pinget kuuluvuse ja iseseisvuse vahel.

Narratiiv ei kulge läbi selgelt eristuvate sündmuste, vaid liikumine toimub fragmentide ja mõttekäikude kaudu. Kirjeldatakse suhteid abikaasade, laste, sõprade ja teenijaskonnaga, samuti peegeldub tekstis teatud sotsiaalne vaade postnõukogude Venemaa uusrikkuse nähtusele. Teemadeks on identiteet, lojaalsus, turvatunne ja kontroll – ning nende habras tasakaal. Robski tekst jääb vaatluspõhiseks, pakkumata hinnanguid, vaid esitledes keskkonda, kus väärtused on pidevas nihkes. Lugejale antakse võimalus jälgida elu, milles välise jõukuse taga avaneb peenekoeline ja sageli ebakindel sisemaailm.