Õigusleksikon

„Õigusleksikon“ on 2000. aastal ilmunud mahukas teatmeteos, mille eesmärk on selgitada õigusteaduse ja -praktika keskseid mõisteid, termineid ja institutsioone. Tegemist on üldhariva ning praktilise väljaandega, mis on suunatud nii juristidele, tudengitele kui ka laiemale huviliste ringile. Leksikonis käsitletakse Eesti õigussüsteemi mõisteid, kuid arvestatud on ka rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse terminoloogiaga, mis oli üha olulisemaks muutumas seoses Eesti õigussüsteemi kohandamisega rahvusvahelistele standarditele.

Väljaanne sisaldab mitusada märksõna, mis on esitatud tähestikulises järjestuses. Iga märksõna juures on lühike ja selge seletus, mis aitab mõista mõiste sisu ja selle kasutuskonteksti. Paljudel juhtudel on toodud ka viited asjakohastele seadustele või õigusharudele, kus konkreetne termin enim esineb. Eraldi tähelepanu on pööratud mõistete kasutusele nii teoorias kui praktikas – näiteks kohtumenetluses, haldusprotsessis või eraõiguslikes suhetes. Leksikon on üles ehitatud nii, et see toetab õigusalast kirjaoskust ja aitab orienteeruda keerulises juriidilises keelepruugis.

„Õigusleksikoni“ koostasid oma ala asjatundjad Interlexi kirjastuse juures, tuginedes kehtivale seadusandlusele ning õigusteaduse terminoloogilisele traditsioonile. Kuigi teos ilmus enne mitmeid olulisemaid õigusuudistusi ja liitumist Euroopa Liiduga, on see olnud kasulik lähtepunkt õigusalaste tekstide mõistmiseks ning õiguskeele õpetamiseks. Leksikonil on oluline koht Eesti õigusterminoloogia ajaloos, olles üks esimesi katseid koondada õigusalane sõnavara ühtseks ja kergesti kasutatavaks käsiraamatuks.