Õigus ühiskonnas

Kogumik „Õigus ühiskonnas“ koondab artikleid ja käsitlusi, mis käsitlevad õiguse toimimist laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis. Raamat uurib õiguse ja ühiskonna vahelist vastasmõju, tuues esile, kuidas õigusnormid kujundavad inimeste käitumist ning millised tegurid omakorda mõjutavad õiguse sisu ja rakendamist. Esindatud on mitmete autorite vaated, mille kaudu avaneb õiguse mitmetasandiline olemus – seadus kui normide kogum, aga ka kui sotsiaalne praktika, väärtushinnangute kandja ning institutsionaalne süsteem. Arutluse all on õiglus, õigusriik, õigusteaduse roll ning kodanike suhe õiguskorda.

Teoses käsitletakse õiguse seoseid erinevate eluvaldkondadega, nagu majandus, haridus, religioon ja poliitika. Artiklid toovad esile, kuidas õiguse kehtestamine ja järgimine ei toimu vaakumis, vaid on seotud ajalooliste, kultuuriliste ja ideoloogiliste teguritega. Rõhutatakse ka õiguse rolli ühiskondliku korra säilitamisel ja muutmisel. Mõned käsitlused keskenduvad õiguse filosoofilistele alustele ja õigusliku mõtlemise arengule, teised vaatlevad praktilisi küsimusi, näiteks seadusandluse mõju üksikisikule või institutsioonide toimimist õigusriigi raamistikus. Vaated ulatuvad klassikalisest õigusteooriast kriitilise õigusteaduseni.

„Õigus ühiskonnas“ on mõeldud nii õigusteadlastele, sotsiaalteadlastele kui ka laiemale lugejaskonnale, kellele pakub huvi õiguse roll ühiskonnas. Kogumik kuulub õigussotsioloogia ja õiguse üldteooria valdkonda ning esindab interdistsiplinaarset lähenemist, ühendades juriidilise, sotsioloogilise ja filosoofilise mõtteviisi. Selline käsitlus aitab mõista, miks seadused kujunevad just teatud viisil ja kuidas need mõjutavad igapäevaelu. Raamat pakub võimaluse vaadelda õigust mitte üksnes juriidilise süsteemina, vaid ka inimestevahelise suhtluse ja ühiskondliku korralduse lahutamatu osana.