Huvitavate kohtumiste aasta. Raamat nõukogude filminäitlejatest
Huvitavate kohtumiste aasta. Raamat nõukogude filminäitlejatest
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1984
- 175 lk | Pehmekaaneline | 145 x 215 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Õie Orava teos „Huvitavate kohtumiste aasta“ on populaarteaduslik kogumik, mis tutvustab valikut nõukogude filminäitlejatest, nende tööprotsessi, isiklikke põhimõtteid ja loometee käänakuid. Raamat on kirjutatud vahetus ja elavas stiilis, sobitudes hästi ajastule iseloomuliku žanriga, kus tuntud kultuuritegelased tuuakse lugejale lähemale mitte niivõrd ideoloogiliste loosungite kaudu, vaid inimlike lugude ja tagamaade esitamisega. Läbi aastaringse kujunduse – kohtumised, vestlused ja tähelepanekud – koondub pilt mitmest põlvkonnast näitlejatest, kelle looming on kujundanud Nõukogude kinokunsti nägu.
Teoses käsitletavad näitlejad esindavad erinevaid koolkondi ja filmistiile – alates klassikalisest draamast kuni rahvalike komöödiateni. Orav ei piirdu ainult ekraaniloo jutustamisega, vaid toob esile ka näitlejate isiksuseomadusi, loomingulisi kahtlusi ja püüdlusi, nende suhet publikuga ja kunstiga laiemalt. Intervjuulikillud ja isiklikud tähelepanekud loovad vahetu sideme, milles lugeja saab osa mitte ainult filminäitlejate töö köögipoolest, vaid ka nende mõtteilmast. Ühtlasi joonistub välja tolleaegse kultuurielu üldisem foon, mis oli seotud nii loomevabaduse piiride kui ka süsteemi poolt kujundatud ootustega.
Õie Orav (sünd. 1934) on eesti ajakirjanik ja publitsist, kelle sulest on ilmunud mitmeid kultuuriloolisi ja eluloolisi teoseid. Tema kirjutamisstiil on jutustav, inimkeskne ja elulähedane, pakkudes lugejale ligipääsu avaliku elu tegelaste mõttemaailma. „Huvitavate kohtumiste aasta“ on tüüpiline näide tema oskusest ühendada dokumentaalne lähenemine isikliku vaatenurgaga, muutes raamatud mitte ainult informatiivseks, vaid ka soojalt kaasahaaravaks lugemiseks. See teos jäädvustab ühe ajastu kinoinimesed hetkes, mil nende töö ja mõtted olid osa laiemast kultuurilise kuuluvuse süsteemist.
