Nõukogude Eesti kunstielu kroonika 1940-1965

„Nõukogude Eesti kunstielu kroonika 1940–1965“ annab ülevaate kunstielu arengust ja muutustest Eestis teise maailmasõja järgsel perioodil kuni 1960. aastate keskpaigani. Raamat koondab faktid, sündmused ja nimed, mis kujundasid selle aja kunstielu institutsionaalse ja loomingulise poole. Käsitletakse kunstnike liitude tegevust, näituste korraldamist, haridusasutuste tööd ning ametliku kultuuripoliitika mõju kunstilisele väljendusele. Erilist tähelepanu pööratakse kunstnike loominguliste suundumuste ja ideoloogiliste nõudmiste põimumisele, avades nii kunstilise eneseväljenduse kui ka piirangute ja suuniste vahelist pingevälja. Materjal on esitatud aastate lõikes, võimaldades jälgida kunstivaldkonna arengut järjestikuste sündmuste ja otsuste kaudu.

Raamat sobib lugejale, kes soovib mõista, kuidas kunstivaldkond toimis nõukogude süsteemi tingimustes ning kuidas kunstnikud ja institutsioonid selles raamistikus kohanesid ja tegutsesid. Kroonikaline ülesehitus toetab ajaloolise ülevaate loomist, andes võimaluse näha nii suuri suundumusi kui ka väiksemaid nihkeid loomeelus. „Nõukogude Eesti kunstielu kroonika 1940–1965“ ei esita hinnanguid, vaid kogub ja järjestab andmeid, mis aitavad luua tervikpilti ühest keerulisest ja vastuolulisest ajastust kunstivaldkonnas. Teos pakub dokumenteeritud lähtekohta neile, kes uurivad kultuuri, ühiskondlikke muutusi või loomeprotsesside kohandumist ideoloogiliste tingimustega. Kogumik täidab olulist rolli kunstivaldkonna ajaloo jäädvustamisel, andes edasi nii institutsionaalsed raamistikud kui ka loomeinimeste individuaalsed teed.