Küberneetika ja ühiskond

„Küberneetika ja ühiskond. Inimolendite inimlik kasutamine“ on Norbert Wieneri teos, mis käsitleb küberneetika põhimõtete ja ideede rakendusi väljaspool puhtteaduslikku konteksti. Raamat jätkab mõtteliini, mille Wiener avas oma varasemas teoses „Küberneetika ehk juhtimise ja kommunikatsiooni teooria loomades ja masinates“, kuid seekord on fookuses inimühiskond. Autor arutleb, kuidas info, kommunikatsiooni ja tagasiside mehhanismid ei mõjuta mitte ainult masinaid, vaid ka inimeste käitumist ja sotsiaalseid süsteeme. Nii saab lugeja ülevaate küberneetika rollist kultuuris, tehnoloogias ja ühiskonnas laiemalt.

Teos seob teadusliku mõtlemise filosoofiliste ja eetiliste küsimustega. Wiener uurib, millised tagajärjed on tehnilise progressi ja automatiseerimise levikul, rõhutades nii võimalusi kui ka ohte. Tema jaoks ei ole küberneetika pelgalt tehniline distsipliin, vaid ka uus vaatenurk inimese ja ühiskonna toimimisele. Erilise tähelepanu all on inimese roll masinate kõrval: kuidas vältida olukorda, kus tehnika hakkab inimest allutama, ning kuidas tagada, et teaduse saavutused jääksid inimkonna teenistusse. Raamat on seega ühtaegu teaduslik ja mõtisklev, suunates lugejat küsima, millised on uue tehnoloogilise ajastu moraalsed piirid.

Norbert Wiener (1894–1964) oli Ameerika matemaatik ja filosoof, keda peetakse küberneetika rajajaks. Tema töödest kujunes välja interdistsiplinaarne teadus, mis ühendas matemaatika, füüsika, bioloogia, infoteooria ja inseneriteaduse. Wieneri ideed mõjutasid sügavalt 20. sajandi teist poolt, olles aluseks kaasaegsele arvutitehnikale, süsteemiteooriale ja tehisintellekti uurimisele. Lisaks tehnilistele aspektidele tegeles ta järjekindlalt ka teaduse eetiliste tagajärgedega, olles üks esimesi, kes hoiatas inimkonna ees seisvate riskide eest tehnoloogia arengu taustal. „Küberneetika ja ühiskond“ on tema kõige kättesaadavam ja mõtteavalduste poolest universaalseim teos.