Noppeid pähklipuult

Tõestisündinud loo põhjal kokku fantaseeritud romaan avab ukse töökeskkonda, mida kirjeldatakse idanevate intriigide kasvulavana. Lisaks intriigide algpõhjuste kirjeldustele on põhifookuses kolleegide möödaröökimistest tuleneva käärimisprotsessi lõppvaatus, kus rebitakse lahti vanu arme ja rajatakse pinnast uute mädakollete tekkeks. Prototüüpidel põhinevad väljamõeldud tegelased ei pretendeeri ainulaadsusele omas mahlas, mistõttu pole nad ka hoolsusega lõpuni viimistletud. Pigem üritatakse pakkuda äratundmisrõõmu sarnastest eluseikadest, tegelased parasjagu piinlevad või mõnuga kümblevad. Vormistuselt võib tunda anda kohtuprotsessilik üleskirjutuse stiil, kuna tegevus vältab istungilaadses kontekstis. See istung on olnud ka oluline etapp ja mõjuavaldaja antud teose valmimiseks.