Vapside vandeselts

„Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel” on käsitlus, mis avab vabadussõjalaste liikumise sisemisi arenguid ja poliitilisi püüdlusi 1930. aastate Eestis. Teos põhineb kohtuliku uurimise materjalidel ning esitab detailse ülevaate sellest, kuidas majanduskriisi ja poliitilise ebastabiilsuse pinnalt kasvanud organisatsioon muutus lühikese ajaga rühmitusest, mis koondas endisi Vabadussõja võitlejaid, laiaulatuslikuks poliitiliseks jõuks. Tekst näitab, kuidas algul põhiseaduse muutmise eesmärgiga tegutsenud liikumine kujunes samm-sammult äärmuslikumaks, kasutades eeskujuna Saksamaa ja Itaalia tollaseid autoritaarseid režiime.

Käsikiri kirjeldab põhjalikult liikumise sisemist võimuvõitlust, mis viis mõõdukate juhtide kõrvaletõrjumiseni ning äärmuslikuma tiiva tõusuni. Erilise tähelepanu all on vabadussõjalaste põhiseaduseelnõu, mille võit rahvahääletusel andis neile enesekindlust ja hoogu poliitiliseks propagandaks. Autor toob välja, et alates 1933. aasta sügisest muutus nende tegevus üha agressiivsemaks, liikudes sammhaaval vägivallale orienteeritud võimupöörde ettevalmistamise suunas. Raamatu väärtus peitub selles, et see kõneleb otse ajast endast – kaasaegse tunnistuse ja analüüsina, millel on suur allikakriitiline tähtsus.

Käsitlus on väga tõenäoliselt Eduard Laamani sulest. Laaman (1888–1941) oli ajakirjanik, ajaloolane ja poliitikauurija, kes eristus oma põhjalikkuse ja sõltumatu mõtlemise poolest. Ta oli üks sõdadevahelise Eesti tähelepanuväärsemaid analüütikuid, kes püüdis ühendada ajakirjandusliku teravuse ja akadeemilise põhjalikkuse. Laamani teoste hulka kuulub ka „Eesti iseseisvuse sünd”, mis on jäänud tuntuks tänaseni. Tema kirjutised väljendasid suurt vastutustunnet noore riigi käekäigu suhtes ning neid iseloomustas pingutus mõista ja selgitada keerulisi poliitilisi protsesse. Just seetõttu on tema sulest pärinevaks peetav käsikiri oluline täiendus vapside liikumise mõistmisel.