Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu

„Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu“ on sanskritikeelse muistse proosapärandi tõlge, mis toodi eesti keelde Linnart Mälli vahendusel. Raamat kuulub nn õpetlike lugude traditsiooni, mille algupära ulatub India keskaja kirjandusse. Teos on üles ehitatud raamjutustuse vormis: papagoi räägib oma perenaisele igal õhtul uue loo, hoides teda sel moel kodus ja eemal kiusatusest. Nii sünnib seitsmekümnest loost koosnev kogum, kus jutustatakse inimeste ja loomade tegemistest, nutikusest, kavalusest ja truudusest. Raamjutustuse struktuur loob korduva rütmi ja laseb igal lool omakorda avada mõne elulise tarkusetera.

Iga jutt on lühike ja keskendub ühele juhtumile, mille lahendus või puänt kannab moraalset sõnumit. Lood ulatuvad kirevatest seikadest inimestevaheliste suheteni ning loovad pildi inimlikest nõrkustest ja voorustest. Papagoi roll on siin märgiline – ta ei ole üksnes kõnelev lind, vaid vahendaja, kes seob lahti kuulaja sisemaailma ja hoiab teda tasakaalus. Jutud on mitmekesised, ulatudes humoorikatest pettustest kuni sügavamate mõtisklusteni truuduse ja usalduse teemal. See mitmekesisus muudab kogu kogumiku nauditavaks ja samas õpetlikuks lugemiseks.

Linnart Mälli tõlge ja kaassõna annavad teosele teadusliku kaalu. Tõlkija ei piirdunud pelgalt tekstide vahendamisega, vaid lisas põhjaliku selgituse, kus avab teose päritolu, struktuuri ja koha India kultuuriloos. Kaassõna juhatab lugeja sisse raamjutustuse traditsiooni ning annab võtmed, kuidas lood toimivad moraalsete ja kultuuriliste peegeldustena. Nii on raamat ühtaegu kirjandusteos ja allikas, mis avardab arusaama muistse India mõttemaailmast.