Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.