Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel
Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Endine raamatukogu raamat
- Tallinna Pedagoogikaülikool | 2001
- 160 lk | Pehmekaaneline | 178 x 268 mm
- ISBN: 998558189x
- Keel: eestikeelne
Kogumik „Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel” koondab Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna konverentsi ettekandeid, kus vaadeldakse keerulist ajajärku Eesti kultuuriloos. Tegemist on perioodiga, mil nõukogude võim püüdis kehtestada oma ideoloogiat kõigis eluvaldkondades, samas kui paljud loomeinimesed ja haritlased pidid leidma viise, kuidas selles raamistikus oma tegevust jätkata. Artiklid käsitlevad erinevaid valdkondi – alates pedagoogikast ja filoloogiast kuni muusika, kujutava kunsti ja kirjastamiseni – pakkudes nii kultuuriteaduslikku üldpilti kui ka detailseid juhtumiuuringuid.
Kogumikus on käsitletud näiteks nõukogude kultuuri ja ideoloogia mõju (P. Lepik), filoloogia ja pedagoogika olukorda (E. Vääri), muusikaelu Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (M. Topman) ning poliitilise surutise tagajärgi (I. Trikkel). Samuti antakse ülevaade kirjastustegevusest (A. Möldre), graafikaateljee loomisest (J. Hain) ja erinevate loovisikute saatusest – August Annisti vangla-aastatest (P. Kippar), Karl Leichteri represseerimisest (M. Kirme), Günther Reindorffi tegevusest (M. Talvik) ja Adamson-Ericu kohanemisest sotsrealistliku kunstipoliitikaga (K. Kirme). Käsitletakse ka kultuurielu eksiilis: J. Kivimäe uurib kunstipoliitikat kodumaal ja paguluses, A. Valmas kirjeldab kirjastust Saksamaa põgenikelaagrites ning M. Allmann Olav Rootsi esimesi pagulasaastaid.
Raamat pakub mitmekesist ja tasakaalustatud vaadet kultuuriloolisele ajajärgule, kus teravdunud poliitiline surve ja loomingulised püüdlused põimusid keeruliseks tervikuks. Iga artikkel toob esile oma valdkonna eripära, ent koos annavad need kogumiku näol tervikliku ülevaate 1940. aastate teise poole Eesti kultuurist nii kodumaal kui ka paguluses. Ingliskeelsed resümeed muudavad kogumiku kättesaadavamaks ka rahvusvahelisele lugejaskonnale, pakkudes väärtuslikku teabeallikat Eesti lähiajaloo ja kultuuriprotsesside uurimisel.
