Arhitektuuriajakiri MAJA 2/1996

Arhitektuuriajakiri MAJA 2/1996 on Eesti arhitektuuri ja ruumikultuuri väljaande varasemasse aastakäiku kuuluv number, mille keskne fookus on arhitektuuri ja meedia kokkupuutepunktidel. Numbri peateema käsitleb, kuidas arhitektuur jõuab avalikkuseni ning milline roll on ajakirjandusel, visuaalsetel kujutistel ja reklaamil erialase ruumidiskussiooni kujundamisel. Üldine rõhuasetus on nüüdisaegsel projekteerimispraktikal, kus kõrvuti käsitletakse nii teoreetilisi seisukohti kui konkreetseid ehitusobjekte ning projekteerimisvahendeid. Nii avaneb number lugejale kui kommenteeritud ülevaade 1990. aastate keskel toimunud muutustest arhitektuuri ja ehituse kommunikatsioonis.

Peateemalise esseega Arhitektuur ja meedia esineb Krista Kodres, kes vaatleb arhitektuuri kujutamist ja tõlgendamist eri kanalites. Digitaalsete töövahendite blokis kirjutab Aleksander Jakovlev teemal Cad ja katkemine, Cerly-Marko Järvela käsitleb kolmemõõtmelist võltsreaalsust, eraldi rubriikides tutvustatakse tarkvara Archicad 5.0 ning Speedikon M, samuti NEC monitore kui projekteerimistöö tehnilist tausta. Äri rubriik vaatleb kaubamajade temaatikat, bensiinijaamade blokis avaldatakse Piret Lindpere intervjuu arhitekt Tõnu Laiguga. Koolituse ja rahvusvahelise koostöö juures kirjutab Inga Raukas programmist Coast Wise Europe II. Objektide osas tutvustatakse Tartu Ülikooli humanitaarteaduste õppehoonet, Barclay hotelli Tartus, ehitusfirma Koger & Sumberg peakontorit, moepoodi See on IN, Microlinki peakorterit, kohvikut-restorani Lohusalus ja kiirtoidupaviljoni Jõhvis. Galerii rubriigis antakse ülevaade Martin Szekely näitusest Kummaline kaasaegsus Rahvusraamatukogus; lisaks on numbris uudiste, persooni, uue raamatu ja hariduse leheküljed.

MAJA 2/1996 sobib lugejale, keda huvitab Eesti arhitektuurikultuuri kujunemine ajal, mil erialane mõttevahetus ja projekteerimispraktika digitaliseerusid ning rahvusvaheline koostöö tihenes. Väljaanne kõnetab eeskätt arhitekte, sisearhitekte, maastikuarhitekte ja erialaüliõpilasi, kuid annab tausta ka tellijale ja huvilisele, kes soovib mõista, milliste küsimuste üle erialaringkond toona arutles. Konkreetsete objektide, tarkvarade ja näituste kaudu on see ajakirjanumber ühtaegu dokumendina ajastu arhitektuuripildist ja töövahendina, mis seob teooria, projekteerimise ning ehitatud keskkonna.