Arhitektuuriajakiri MAJA 1/1997

Arhitektuuriajakirja MAJA 1997. aasta esimene number keskendub büroohoonetele, mida käsitletakse kui toonase ehitustegevuse üht peamist suunda. Peateemana kirjutab Pille Lausmäe büroode levikust ja nendega seotud arhitektuurilistest lahendustest. Väljaandes tutvustatakse mitmeid konkreetseid objekte: Eesti Ühispanga elamu-büroohoonet, AS Dateli büroo- ja müügisalongi, Canon Overall Kontoritehnika keskust, AS Kanduri ja Balti Autokaubanduse büroo- ja laohoonet, Tähesaju ehituskeskuse büroohoonet, Põhja-Eesti Panga filiaali Narvas, AS Eesti Mobiiltelefoni büroohoonet, AS Eston Ehitus büroohoonet, Bico Investi büroohoonet ning Marine Bunker AS bürooruume. Need artiklid annavad ülevaate 1990. aastate keskel valminud bürooarhitektuurist ja selle rollist majandusruumi uuenemisel.

Lisaks objektitutvustustele sisaldab ajakiri mitmeid teoreetilisi ja arvamuslugusid. Mart Kalm kirjutab eesti arhitektide tegevusest 20. sajandi arhitektuuri taustal, Toomas Tammis käsitleb essees arhitektuuri jõudu ning Inga Raukas keskendub koolitusteemalises loos eluruumile. Persoonilugudes on fookuses August Volberg, keda Triin Ojari nimetab moodsaks rahvaarhitektiks. Veel leiab ajakirjast Tõnis Tarbe hüvastijätu „Maka“ nime all tuntud arhitektile ning käsitluse Boris Mirovist. Esile tõstetakse ka „Estonia“ katastroofi ohvritele pühendatud mälestusmärgi arhitektuurset lahendust, mis seob ajalugu ja mälestamist ruumilise vormiga.

Kujunduse ja disaini rubriigis on avaldatud vestlus Taavo Gansi ja Riia Ojaga, galeriirubriigis aga Harri Liivranna artikkel „Enne ruumi ja vormi“. Need kirjutised avardavad arusaama arhitektuurist kui laiemast kultuurinähtusest, kus ehitised, sisekujundus, kunst ja teoreetilised käsitlused põimuvad. Nii annab *MAJA* 1/1997 ülevaate mitte ainult konkreetsetest objektidest, vaid ka arhitektuuripraktika ja -mõtte laiemast taustast, olles väärtuslik dokument Eesti arhitektuurimaastiku arengust 1990. aastate lõpus.