Päike

„Päike“ on Nodar Dumbadze jutukogu, mis koondab endas lugusid autori sünnikoha, Musta mere ääres asuva Gruusia piirkonna Guuria inimestest. Teoses peegelduvad argised ja samas sügavalt inimlikud hetked, mis avavad kohalikku eluolu, rahva mentaliteeti ja kultuurilisi eripärasid. Dumbadze oskab oma tegelasi kujutada nii, et nad ärkavad lugeja silme ees ellu – sageli humoorikate, kuid alati südamlike karakteritena. Lood on lihtsad, ent täis soojust ja tähelepanelikkust väikeste asjade vastu, mis moodustavad inimelu tõelise sisu.

Kogumiku läbivaks jooneks on inimlik lähedus ja maailmavaade, milles on ühendatud kergus ja elutarkus. Dumbadze kirjutab lugusid, mis on korraga nii koomilised kui ka liigutavad, viies lugeja Gruusia külade ja linnakeste miljöösse. Tema huumor on mahe ja eluline, samas toob see esile väärtused, mis aitavad inimesel raskustest üle saada – sõprus, armastus, kaastunne ja elurõõm. Jutukogu eest pälvis kirjanik 1974. aastal maineka Rusthaveli preemia, mis kinnitab teose kultuurilist ja kirjanduslikku tähendust Gruusia kirjandusloos.

Nodar Dumbadze (1928–1984) oli Gruusia üks armastatumaid kirjanikke, kelle loomingus peegelduvad kodukoha inimeste soojus, elurõõm ja tugev sidusus traditsioonidega. Ta õppis Tbilisis ja töötas kirjandusajakirjanduses, kujunedes kiiresti oma põlvkonna silmapaistvaks hääleks. Dumbadze loomingut on laialdaselt tõlgitud, tema teoste põhjal on loodud filme ja lavastusi. Tuntuimad teosed on „Ära karda, ema!“, „Mina, vanaema, Iliko ja Illarion“ ning „Päike“, mis kõik on toonud talle suure lugejamenu. Tema stiil ühendab soojuse, huumori ja inimlikkuse, mille kaudu on ta pälvinud koha nii Gruusia kui ka maailmakirjanduse püsiväärtuste seas.