Surmamõistetud

„Surmamõistetud“ on Njördur P. Njardviki ajalooline romaan, mis põhineb tõestisündinud sündmustel 17. sajandi Islandil. Teose keskmes on traagiline lugu isast ja pojast – Jan Ionssonist ja tema pojast –, kes 1656. aasta suvel nõiaprotsessi tulemusel avalikult hukkamisele määrati. Autor läheneb materjalile dokumentaalse täpsusega, ent lisab sellele tugeva kirjandusliku mõõtme, uurides, kuidas hirm, ebausk ja institutsiooniline võim võivad viia süütute inimeste hävitamiseni. Süžeeliin järgib protsessi kulgu ja selle mõjusid kohalikele inimestele, näidates, kuidas üksikute inimeste hullus ja ühiskondlik pimedus võivad üksteist tugevdada.

Romaani oluliseks tegelaseks on maniakaalsete kalduvustega pastor, kelle nägemused ja vaimse tasakaalu häired käivitavad süüdistuse. Tema kuju kaudu käsitleb autor võimu ja usu kuritarvitamist, olukorda, kus ametipositsioon annab õigustuse mitte üksnes otsustele, vaid ka hullumeelsusele. Pastorit ei kritiseerita üksnes kui inimest, vaid kui institutsiooni kehastust, kes sümboliseerib ühiskonna valmisolekut ohverdada ratsionaalsus pimedale usule. Samas on romaanis tunda sügavat kaastunnet süüdistatute vastu – tavaliste inimeste vastu, kelle elu lõppes seetõttu, et nad sattusid valel ajal valesse kohta.

Njördur P. Njardvik (sündinud 1936) on islandi kirjanik, luuletaja ja teadlane, kelle loomingus põimuvad ajalooline sügavus ja psühholoogiline tundlikkus. Ta on kirjutanud mitmeid romaane, milles käsitleb Islandi ajalugu ja kultuuri kriitilise, ent poeetilise pilguga. „Surmamõistetud“ on tema üks mõjukamaid ajaloolisi romaane, mille kaudu ta uurib ebaõigluse, süüdistamise ja kollektiivse vastutuse teemasid. Tema kirjutamisstiil on kaalutletud, detailirohke ja tugevalt emotsionaalne, sobitudes hästi tundliku ja traagilise ainestiku käsitlemiseks.