Ookeani poole

Romaan Ookeani poole on Nikolai Zadornovi Amuuri-ainelise ajaloolise jutustustetsükli lõpuosa, mis viib lugeja 19. sajandi keskpaiga Kaug-Itta. Teos seob omavahel kasakatest maadeuurijate Pojarkovi ja Jerofei Habarovi varasemad retked Amuuri kallastele ning sajandeid hiljem aset leidnud uue tõuke piirkonna vallutamiseks. Jutustuse teljeks on meremees Gennadi Nevelskoile usaldatud ülesanne murda visalt püsiv väärarvamus, et Amuur ei ulatu merre ja et tegu on ummikjõega. Raamat jälgib, kuidas Amuuri äärne ala liigub Moskva jaoks napilt tuntud ääremaast strateegilise huvi keskmesse, ning kuidas merereisid, mõõdistustööd ja sõjaväelised otsused põimuvad ühe ainsa eesmärgi ümber – leida Venemaale kindel väljapääs ookeanile.

Teoses mängib keskset rolli laev Baikal ja Nevelskoi ettevõetud sõit, millega ta toimetab lasti Petropavlovskisse Kamtšatkal, liigub sealt mööda Ohhoota mere rannikut ning jõuab lõpuks Amuuri suudmeni. Romaan toob esile hetke, mil saab selgeks, et mandri ja Sahalini vahel on tegelik väin ning et piki rannikut kulgevad sügavad faarvaatrid, mis lasevad suure süvisega laevadel jõuda jõe avarasse suudmesse. Nii kaob viimane tehniline takistus, mis seni on hoidnud Venemaa valitsust Amuuri küsimuse otsustavast lahendamisest. Zadornov kasutab neid sündmusi raamistikuna, et näidata, kuidas poliitiline kaalutlus, sõjaline arvestus ja üksikute meremeeste isiklik julgus moodustavad ühe terviku, mille tagajärjeks on uue piiri ja uue merevärava kujunemine.

Nikolai Zadornov oli vene nõukogude proosakirjanik, kelle olulisemad teosed keskenduvad Venemaa Kaug-Ida ajaloo kujutamisele. Ta kasvas üles Ida-Siberis ning töötas enne kirjandusele pühendumist nii teatris kui ajakirjanduses, kogudes vahetuid muljeid piirkonna loodusest, asundustest ja elanikest. Tema ajaloolised romaanid, sealhulgas triloogia Isake Amuur, Kauge maa ja Ookeani poole, põhinevad arhiivimaterjalidel, reisikogemusel ja kohalike inimeste mälestustel, mida ta vormib jätkuvaks jutustuseks Amuuri-äärse maa liitumisest Vene riigi koosseisu. Nii kujuneb Zadornovist autor, kelle looming aitab mõista, kuidas ühe jõe ümber koondunud huvid muutsid nii riigipiire kui ka seal elanud rahvaste argipäeva.