Elektrimontööri käsiraamat

„Elektrimontööri käsiraamat“ on 1950. aastate keskpaiga õppevahend, mille sihtgrupiks olid maaelektrimontöörid. Teos tugineb NSV Liidu Põllumajanduse Ministeeriumi ametlikele programmidele ning selle eesmärk oli anda süsteemne ülevaade teadmistepagasist, mida põllumajandusliku elektrivarustuse alal töötav spetsialist vajab. Raamat käsitleb põhitõdesid alates elektri olemusest kuni selle rakendamiseni praktilistes töödes, pakkudes lugejale nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi juhiseid.

Sisuline ülesehitus on jaotatud mitmeks suuremaks teemavaldkonnaks. Esmalt tutvustatakse üldist elektrotehnikat ja elektriseadmetes kasutatavaid materjale. Seejärel kirjeldatakse mehaanilisi seadmeid, mis on tihedalt seotud elektri tootmise ja rakendamisega. Eraldi peatükid on pühendatud elektrienergia tootmisele, jaotamisele ja kasutamisele põllumajanduses, mis tollases majanduses oli üks võtmevaldkondi. Lisaks pakutakse põhjalikke juhiseid elektriseadmete montaaži ja ekspluatatsiooni kohta, mis olid esmavajalikud teadmised maal töötavatele elektrikutele, kelle ülesanne oli tagada seadmete tõrgeteta töö ja ohutus.

Raamat on ühtlasi ajastu dokument, kajastades 1950. aastate tehnilist ja majanduslikku olukorda Eestis ning laiemalt Nõukogude Liidus. Selle käsiraamatu kaudu püüti kasvatada kvalifitseeritud tööjõudu, kes suudaks elektrifitseerida põllumajandust ja viia ellu industrialiseerimisega seotud eesmärke. Teos peegeldab seega nii tehnika arengut kui ka hariduspoliitikat, mis oli suunatud maapiirkondade moderniseerimisele.