Altai - Himaalaja

„Altai – Himaalaja“ on vene kunstniku ja mõtleja Nikolai Roerichi reisipäevik, mis põhineb tema ulatuslikul Kesk-Aasia ekspeditsioonil aastatel 1923–1928. Selle viie aasta jooksul läbis Roerich koos oma kaastöölistega enam kui 25 000 kilomeetrit läbi Altai, Tiibeti, Mongoolia, Hiina ja Himaalaja alade. Teos ühendab reisikirjeldused, kultuuri- ja loodusvaatlused ning filosoofilised mõtisklused, olles samal ajal nii dokument kui ka sügavalt isiklik maailmatunnetuse kirjeldus. Reisil tehtud tähelepanekud ulatuvad muistsest arhitektuurist ja budistlikust pärimusest kuni poliitilise ja sotsiaalse elu peegeldusteni 20. sajandi alguse Aasias.

Raamatus on lisaks reisipäevikule „Altai – Himaalaja“ avaldatud ka Roerichi teine töö „Aasia süda“, mis käsitleb sama ekspeditsiooni ideelisi ja vaimseid tagamaid. Tekstid peegeldavad autori veendumust, et Himaalaja ja Tiibeti piirkond on inimkonna kultuuriloo ja vaimse pärandi keskpunkt. Roerichi kirjeldused on poeetilised ja samas täis konkreetseid detaile, tuues lugejani kohalike rahvaste eluolu, legendid, rituaalid ja maastikud. Tema vaated seovad ida filosoofia, kunsti ja religiooni, rõhutades sisemise rahu ja loovuse olulisust ühiskondliku arengu kontekstis.

Nikolai Roerich (1874–1947) oli mitmekülgne loomeisik – maalikunstnik, arheoloog, kirjanik ja filosoof –, kelle loomingus põimusid kunst, teadus ja vaimsus. Teda peetakse rahukultuuri edendajaks ja kultuuripärandi kaitsja eelkäijaks. Koos abikaasa Helenaga arendas ta välja õpetuse nimega Roerichi elufilosoofia ehk Agni Jooga, millele leidus rohkesti järgijaid nii Venemaal, Euroopas kui ka Indias. Tema reisid Kesk-Aasiasse olid inspireeritud vaimsest otsingust ning said aluseks nii maaliseeriale kui ka filosoofilistele ja dokumentaalsetele kirjutistele. „Altai – Himaalaja“ on üks tema tuntumaid teoseid, kus kirjanduslik eneseväljendus ja visuaalne kujutlusvõime põimuvad ainulaadseks kultuurilooliseks tervikuks.