Diferentsiaal- ja integraalarvutus

Nikolai Piskunovi „Diferentsiaal- ja integraalarvutus. Kõrgematele tehnilistele õppeasutustele. Teine köide“ on nõukogudeaegne klassikaline kõrgkooliõpik, mis käsitleb põhjalikult matemaatilise analüüsi teist osa, keskendudes integraalarvutusele ja selle rakendustele. Õpik on koostatud insenerihariduse vajadusi silmas pidades ning pakub süsteemset ja metoodilist ülevaadet analüütilisest meetodist, mis on aluseks paljudele rakendustele tehnikas, füüsikas ja majandusteaduses. Raamat sobib kasutamiseks loengukursuste kaasraamatuna või iseseisvaks õppimiseks matemaatika ja tehnika erialadel.

Teine köide sisaldab mitmeid integraalarvutuse teemasid, sh määramata ja määratud integraalid, integraalarvutuse põhiteoreemid, integraalide arvutamise meetodid, liigintegraalid ja kõverintegraalid, samuti rakendusi geomeetrias ja mehaanikas. Iga teoreetiline osa on varustatud näidete, harjutusülesannete ja järeldustega, mis aitavad kinnistada õpitut. Tähelepanu pööratakse ka täpsetele definitsioonidele ja tõestustele, järgides klassikalise vene matemaatikakooli ranget ja loogilist lähenemisviisi. Raamatu ülesehitus soodustab teadmiste järkjärgulist omandamist ja valmistab õppija ette edasijõudnumateks kursusteks matemaatikas ja rakendusteadustes.

Nikolai Piskunov (1908–1977) oli tunnustatud nõukogude matemaatik ja õppejõud, kelle koostatud õpikud saavutasid laialdase leviku ja mõju kogu endise Nõukogude Liidu tehnilistes kõrgkoolides. Tema „Diferentsiaal- ja integraalarvutus“ ilmus mitmes trükis ning tõlgiti paljudesse keeltesse, sh eesti keelde, olles aastakümneid standardõpik vastavas valdkonnas. Piskunovi teosed on hinnatud selguse, süsteemsuse ja haridusliku väärtuse poolest ning tema panus kõrgkoolimatemaatika populariseerimisse ja õpetamisse on olnud märkimisväärne.